RAAMATUBLOGI: Kaks krimkat ühes ehk kuidas reaalne tapatöö on kirjutatud minevikuraamatusse
Anthony Horowitz, „Marmorhalli mõrvad“, tõlkinud Martin Leis, Tänapäev, 536 lk.
165 artiklit
Anthony Horowitz, „Marmorhalli mõrvad“, tõlkinud Martin Leis, Tänapäev, 536 lk.
Satu Rämö, „Rakel“, tõlkinud Toomas Tallo, Rahva Raamat, 352 lk.
Kristina Ohlsson, „Pantvangid“, tõlkinud Tiia Johansson, Rahva Raamat, 456 lk.
Ann Cleeves, „Kajakas“, tõlkinud Peeter Villmann, Varrak, 360 lk.
Vladimir Pool, „Nõukogude ajast nostalgiata“, Postimehe kirjastus, 356 lk.
Juan Gomez-Jurado, „Punane kuninganna“, tõlkinud Marianne Ots, Helios, 464 lk.
Andres Adamson, „Õuenõunik“, Argo, 168 lk.
Joanna Schaffhausen, „Jäädavalt lahkunud“, tõlkinud Kaire Puumets-Sõber, Suur Puu, 312 lk.
Georgi Golubenko, „Punapäine linn ehk naeru neli ilmakaart“, tõlkinud Marko Kadanik, Hea Lugu, 166 lk.
Chris Carter, „Ühekaupa“, tõlkinud Ülle Jälle, Eesti Raamat, 390 lk.
Jack El-Hai, „Nats ja psühhiaater“, tõlkinud Tiina Kanarbik, Hea Lugu, 312 lk.
Camilla Läckberg ja Henrik Fexeus, „Viirastus“, tõlkinud Aive Lauriste, Pegasus, 488 lk.
Georges Simenone, „Maigret ja surnud neiu“, tõlkinud Reti Maria Vahtrik, Pegasus, 166 lk.
Jørn Lier Horst, „Kui meri rahuneb“, tõlkinud Heidi Saar, Eesti Raamat, 270 lk.