310 artiklit
Keskmine kehamassiindeks on aastaid olnud terviseseisundi hindamise puhul a ja o. See on kiire ja lihtne viis öelda, kas inimene on normaalkaalus või rasvunud. Ent oma ala profi...
„Urmas Reinsalust pandi ajalehte näopilt, minust aga tagumik. Reinsalu tagumik ei oleks nii hästi müünud,“ meenutab enne Kaja Kallast kõrgeimasse rahvusvahelisse ametisse jõudnu...
Kolme aasta pärast saab maapinnalt palja silmaga vaadelda, kuidas hiiglaslik asteroid Apophis lipsab napilt meie sidesatelliitide vahelt läbi ja suundub järjekordsele ringile üm...
Tamula järve kallas on täitunud tuhandete aerutajatega, mina teiste seas. Lähen esimest korda vastu teekonnale, mis lubab rohkemat kui lihtsalt sportlikku pingutust. Sellega pan...
On viimane aeg mullu varutud marjad ära kasutada, et peagi saabuvale värskele kraamile ruumi teha. Need kaks lihtsalt valmivat kooki, millest ühe tegemiseks pole isegi ahju vaja...
„See lugu oli esimene pääsuke, esimene selgelt poliitilise sõnumiga lugu,“ räägib laulu „Ei ole üksi ükski maa“ 1987. aasta video režissöör Jüri Pihel loo esmaettekandest.
„See oli minu jaoks kõige tähtsam lugu. Pärast seda tulid viis isamaalist laulu,“ meenutab „Ei ole üksi ükski maa“ sõnade autor Jüri Leesment laulu sündi.
Niipea kui maailm hakkab astuma kukesamme kevade poole, võtab aiahuviliste teadvuses kindla koha sisse üks nimi. Luigas. Eva Luigas.
„Puudub julgus ise mõelda. Keegi peab väljastpoolt tulema ja teada andma, et see või teine on väärtuslik,“ tõdeb „Savvusanna sõsarate“ autor.
Kuidas kõlab üks kultuslaul ligi 40 aastat hiljem? 13 lauljat võtsid Alo Mattiiseni sünniaastapäeva puhul uuesti esitada kuulsa laulu „Ei ole üksi ükski maa“.
Kindral David Petraeusel oli usutluseks aega napilt. Kuuldes LP küsimusi, klõbistas ta kalendrit ja muutis oma ajakava. Kinkides meile veel justkui 10 000 dollarit, sest hinnaki...
Reedel näeb Delfis ilmavalgust Alo Mattiiseni 65. sünniaastapäevale pühendatud uusversioon isamaalisest laulust „Ei ole üksi ükski maa“.
Veerand sajandit tagasi raputas kogu Eestit kolmikmõrv, kui Tartu kortermajas tapeti sõjakooli juht Urmas Aal, tudeng Tiina Lätt ja tema isa Elmo Lätt. Aastate jooksul on uurija...
„Nad tulid meid tapma,“ kuulen kõrvalt sosinat. Pimeduses kihutame mööda purustatud teed „nulli“. Kuskil meie kohal tiirutavad venelaste FPV-droonid.
„Erakonnad lepivad kokku selleks, et saada endale mugav president, mitte tingimata selline, keda parasjagu vaja oleks,“ sõnab Eesti 2006.–2016. aasta riigipea.
/nginx/o/2019/12/17/12818348t1hd9ec.jpg){kind=small}
