„Jumala nool“ ja „Jakov, vend, n***i lamades“. Millest räägivad meile kasetohule kirjutatud sõnumid?
Novgorodi tohtkiri nr 292 on vanim Läänemere piirkonna soome-ugri tekst. Miks on see meie jaoks oluline?
163 artiklit
Novgorodi tohtkiri nr 292 on vanim Läänemere piirkonna soome-ugri tekst. Miks on see meie jaoks oluline?
Sellest on tehtud filme ja näidendeid ning kirjutatud raamatuid. Kuid paljud kahtlevad, et see kunagi üldse juhtus.
Arheoloogid on avastanud Horvaatias iidse kaevu sees peidetud Rooma sõdurite massihaua.
Rootsis oma aias usse otsides kaevanud mees leidis hämmastava aarde: ligi 20 000 varakeskajast pärit hõbemündi.
Tavalistele ajaloohuvilistele seostub Keila lahing pigem 1918. aasta Eesti punaste avantüüriga, mida hakati tähistama Punaarmee sünnipäevana. Kuid Keilas peeti lahingut ka 1944....
Egiptlased reageerisid eelmisel nädalal pahameelega, kui ametnikud teatasid, et Kairo kuulsast Egiptuse muuseumist varastati 3000 aasta vanune käevõru, mis oli kuulunud iidsele ...
Vana-Egiptuse pealinnast, Amarna arheoloogilisest leiupaigast, leiti 3300 aasta vanune vilepill, mis oli nikerdatud lehma varbaluust.
Miks kartis Nõukogude merevägi ja nüüd kardab Vene merevägi rohkem tõde kui surma?
Kuidas tegid brittide kiirkaatrid 1919. aasta suvel Soome lahel ajalugu ja millised seosed on sellel Ukraina sõjaga? Forte uuris meresõjaajaloolaselt Arto Ollilt.
Kreekast leitud kolju hinnati umbes 300 000 aastat vanaks, kuid seda ei suudetud liigitada ei inimese ega neandertallase perekonda.
Järeldused tehti kahe 7. sajandil eri Inglismaa paikadesse maetud inimese DNA analüüsist.
Suve alguses lahkus meie hulgast pataljoni Narva viimane võitleja. Forte küsis sõjaajaloolaselt Hanno Ojalolt, miks oli see üksus Eesti sõjaajaloos oluline.
„Me ei andnud vihale järele, ehkki võib mõista USA tagamõtet!“ Forte vestles tuumarünnaku 80. aastapäeval Hiroshima rahumemoriaali muuseumi direktori ja ajaloolase dr Yoshifumi ...
Egiptuse türkiisikaevanduses avastatud 3800 aasta vanuste kirjutiste uus tõlgendus on taas avanud ühe arheoloogia kõige vastuolulisemaid vaidlusi: kas Mooses tõesti eksisteeris?
Umbes 850 000 aastat tagasi tapeti väikelaps ja söödi ära, näitavad lõikemärgid tema kaelaluul.