Päevakajalised Teemad ja ülevaade: 24.04.2026
1. Majandus / ühiskond
**Pealkiri:** Eesti Energia uus õlitehas andis esimese toodangu – mida see Eestile tähendab?
Lühike kirjeldus: Eesti Energia uus põlevkiviõli tehas tegi reede hilisõhtul esimese lühikese proovikäigu ja andis esimesed liitrid toodangut.
Laiendatud kommentaar:
Uus õlitehas on üks Eesti viimaste aastate suuremaid tööstusprojekte. Selle ümber on olnud kaks suurt kuuma teemat: kliimaeesmärgid ja majanduslik tasuvus.
Lihtsustatult:
- Tehas teeb põlevkivist õli, mida saab müüa kütusena või keemiatööstusele.
- See annab töökohti Ida‑Virumaal, kus tööstuse kadumine on suur mure.
- Samas suurendab see Eesti CO₂ heidet, kui õli lõpuks ära põletatakse.
Praegu oli käik pigem tehniline test – kas seadmed töötavad, mis temperatuurid ja rõhud sobivad, kuidas süsteem käitub. Selliseid „esimese tilga“ hetki tehakse enne päris käivitamist veel mitu korda. Iga edukas proov annab märku, et projekt jõuab päris tootmiseni lähemale.
Miks see on oluline:
- **Energiapoliitika:** Eesti on lubanud vähendada põlevkivi kasutamist. Uus tehas liigub justkui vastassuunas. Riik ja ettevõte peavad selgelt põhjendama, kuidas see sobib rohepöörde lubadustega. Kui samal ajal sulgetakse osa vanu katlaid, võib ettevõte väita, et uus, efektiivsem tehas asendab vanemat ja „mustemat“ tootmist.
- **Töö ja piirkonnad:** Ida‑Virumaa jaoks tähendab see stabiilsemat tööhõivet. Kohalikud omavalitsused näevad siin maksuraha ja töökohti, mis aitavad hoida noori piirkonnas. Vastukaaluks on hirm, et liiga pikk sõltuvus põlevkivist pidurdab uute, roheliste töökohtade teket.
- **Keskkonnariskid:** põlevkivitööstus koormab nii õhku, vett kui maad. Uus tehas lubab olla efektiivsem, ehk teha sama koguse õli väiksema keskkonnakahjuga. Aga isegi „parem põlevkivi“ on ikkagi fossiilkütus. Kui Euroopa CO₂ reeglid karmistuvad, võib selline tehas tulevikus muutuda väga kalliks.
Eestile laiemalt tähendab see valikut: kas hoida lühikeses plaanis kinni olemasolevast tööstusest ja tulust, või suruda veel kiiremini roheliste alternatiivide poole. Uus õlitehas paneb selle valiku väga teravalt lauale.
2. Poliitika / julgeolek
**Pealkiri:** President Karis alustas vaikset presidendivalimiste eeltööd – Riigikogu liikmetega hakatakse pidama konsultatsioone
Lühike kirjeldus: President Alar Karis kohtus Riigikogu esimehe Lauri Hussariga, et arutada sügisel ees ootavaid presidendivalimisi ja järgmise kevade Riigikogu valimisi. Karise sõnul aitavad parlamendiliikmete konsultatsioonid selgitada, kellel on reaalselt toetust.
Laiendatud kommentaar:
Eestis valib presidendi kõigepealt Riigikogu. Kui seal kokkulepet ei sünni, lähevad mängu omavalitsusjuhid ja tekib valimiskogu. Eelmine kord nägime, kui keeruline on leida kandidaati, kes sobiks vähemalt 68 saadikule 101‑st. Seetõttu alustatakse seekord „koduülesannetega“ oluliselt varem.
Mida Karis tegelikult teeb:
- Ta ei saa ise otseselt öelda, et „kandideerin kindlasti“, aga saab uurida, kas parteid teda toetaksid teiseks ametiajaks.
- Kohtumised saadikutega näitavad, kas on üldse teisi tõsiseid kandidaate või mitte.
- Kui selgub, et ükski nimi ei kogu piisasavalt hääli, hakkab surve kompromisskandidaadi leidmiseks kasvama.
Miks see on Eestile tähtis:
- **Riigi stabiilsus:** presidendil on küll vähe otsest võimu, kuid just tema on rahvusvaheline nägu ja sisepoliitiline tasakaalustaja. Ukraina sõja ja NATO julgeoleku taustal on oluline, et presidendivaidlus ei muutuks väikseks sisetüliks, mis nõrgestab sõnumit välismaale.
- **Partei-ülesed kokkulepped:** presidendivalimised näitavad hästi, kas parteid suudavad teha kompromisse. Kui valimised muutuvad taas „fiaskoks“ (mitu vooru, patiseis, avalik kemplemine), kahjustab see usaldust kogu poliitilise süsteemi vastu.
- **Avalik debatt:** varajane arutelu annab ühiskonnale rohkem aega küsida: millist presidenti üldse tahetakse? Kas pigem vaikne akadeemik, aktiivne „rahvapresident“, tugev välispoliitiline hääl? Mida rohkem on see jutt varakult lahti, seda vähem on hiljem üllatusi.
Lihtsas keeles: Karis ja Hussar püüavad ennetada kaost. Nad testivad juba kevadel, kas sügiseks on võimalik panna kokku selge kokkulepe, mitte hakata viimase hetkeni paaniliselt kandidaate otsima, nagu Eestis mõnel varasemal korral on juhtunud.
3. Majandus / tarbijaõigus
**Pealkiri:** Parvel Pruunsild läks Telia vastu kohtusse – kaalul on sideandmete kasutamise piirid
Lühike kirjeldus: Bigbanki omanik Parvel Pruunsild nõuab Telialt miljon eurot mittevaralist kahjutasu ja ebaseadusliku sideandmete kogumise lõpetamist, kuna ettevõte edastas tema andmeid kaitsepolitseile.
Laiendatud kommentaar:
See on väga suur kuum teema, sest puudutab samal ajal:
- inimeste põhiõigusi (privaatsus),
- riigi julgeolekut (kapo töö)
- ja ettevõtete kohustusi (mida sidefirmad peavad või tohivad politseile anda).
Põhiküsimus pole ainult see, kas Pruunsilda koheldi õiglaselt, vaid:
- kas sidefirmad koguvad ja säilitavad meie kohta rohkem andmeid, kui seadus lubab;
- millal ja kui lihtsalt võivad riigiasutused neid andmeid saada;
- kas inimene saab hiljem üldse teada, et tema andmeid kasutati.
Kui kohus leiab, et Telia või riik on piiri ületanud, võib see:
- sundida kõiki sideettevõtteid oma praktikat muutma;
- tuua kaasa uusi või täpsemaid seadusi side‑ ja jälitustegevuse kohta;
- anda inimestele rohkem õigust teada ja vaidlustada seda, kuidas nende andmeid kasutatakse.
Samas on sellel ka teine pool:
- julgeolekuasutused ütlevad, et ilma kiire ligipääsuta sideandmetele on raske ennetada kuritegusid ja spionaaži;
- kui reeglid tehakse liiga jäigaks, võib mõni tõsine oht jääda avastamata.
Lihtsalt öeldes on see kohtuvaidlus lakmuspaber: kui kaugele võib minna riigi ja ettevõtete „jälgimisvõime“ ning kus jookseb inimese õiguse piir oma side‑ ja liikumisinfo üle. Otsusest võib sõltuda, kui kaitstud või haavatud on edaspidi iga Eesti inimese sideandmed.
4. Ühiskond / siseturvalisus
**Pealkiri:** Eestis paljastati Omniva-nimeliste petusõnumite vahendaja – hoiatus kõigile, kes saavad „paki-teateid“
Lühike kirjeldus: Politsei pidas Maardus kinni 28-aastase mehe, keda kahtlustatakse Omniva nimel saadetud petusõnumite massilises vahendamises ning arvutikuriteo ettevalmistamises.
Laiendatud kommentaar:
Omniva, pankade ja muude teenusepakkujate nimel saadetud SMS‑id ja e‑kirjad on saanud igapäevaseks. Sõnum ütleb tavaliselt, et:
- „pakil on tollimaks maksmata“,
- „kliki siia, et kinnitada aadressi“,
- või „parool aegub, uuenda siin“.
Sageli on lingi taga võltsleht, mis näeb päris välja. Sinult püütakse:
- välja meelitada pangakoode ja PIN‑e,
- laadida telefoni või arvutisse kahjulikku tarkvara.
Nüüdne juhtum näitab, et:
- Eestis tegutsevad reaalsed inimesed, kes selliseid skeeme aitavad korraldada (näiteks rendivad servereid, organiseerivad sõnumipakette, haldavad andmebaase);
- politsei jälgib seda teemat tõsiselt ja kasutab küberüksusi, et selliseid vahendajaid tuvastada.
Miks see teema on laiema mõjuga:
- **Usaldus e-teenuste vastu:** Eesti e-riik toimib ainult siis, kui inimesed julgevad linkidele klikkida ja teenuseid kasutada. Mida rohkem pettusi, seda rohkem tekib hirm ja segadus: millele võib vajutada ja millele mitte.
- **Digihügieen:** juhtum rõhutab, et iga inimene peab harjuma kontrollima aadresse, mitte sisestama paroole SMS‑i kaudu tulnud lehtedel ja vajadusel küsima otse ettevõtte kodulehelt või klienditeenusest üle.
- **Karistus ja ennetus:** ühe vahendaja kinnipidamine ei lõpeta kõiki skeeme, aga see annab signaali, et ka tehniline „hall kardinal“ ei jää puutumata. See võib mõne järgmise „targa poisi“ heidutada sellist teenust üldse pakkumast.
Lihtne reegel, mida sellest loost kaasa võtta: kui sõnum suunab sind oma panka või „Omniva lehele“, ära mine kunagi lingi kaudu. Ava brauser ja mine ise aadressile, mille sa tead. Kui midagi on päriselt valesti, näed seda ka seal.
5. Ühiskond / tööturg ja haridus
**Pealkiri:** „Üldkooli vilistlasi ootab üha enam töötukassa“ – tehnoloogiaharidus annab noortele selge edumaa
Lühike kirjeldus: Õppejuht kirjutab, et pärast põhikooli tehnoloogiakolledžisse minek avab noortele väga palju karjäärivalikuid, samal ajal kui tavalise üldkooli lõpetajad riskivad sagedamini töötuks jäämisega.
Laiendatud kommentaar:
Eesti tööturg muutub kiiresti. Tehisaru, automatiseerimine ja digiteenused vähendavad lihtsate, korduvate tööde arvu. Artiklis väidetakse, et:
- noored, kes õpivad tehnoloogiat (IT, tootmine, robootika, elektroonika jne), leiavad hiljem kergemini tööd;
- lihtsalt „keskmine humanitaarharidus“ ilma konkreetse oskuseta võib jätta inimese olukorda, kus ta peab pärast kooli pikalt otsima või ümber õppima.
Mida tehnoloogiaharidus pakub:
- praktilised oskused (programmeerimine, seadmete hooldus, tootearendus);
- arusaamine, kuidas ettevõtted tegelikult töötavad – tootest, turundusest kuni juhtimiseni;
- võimalus liikuda karjääris hiljem ka juhtimise ja ettevõtluse poole (tootejuht, projektijuht, isegi CEO).
See ei tähenda, et humanitaariat pole vaja. Pigem:
- tehnoloogiaga seotud valdkonnad vajavad ka tugevat keelt, suhtlemist, disaini ja eetikat;
- aga „puhas üldharidus ilma sügavama oskuseta“ muutub aina riskantsemaks, kui midagi juurde ei õpita.
Eesti jaoks on kuum teema see, kas haridussüsteem jõuab tööturu muutustele järele:
- kas põhikoolis ja gümnaasiumis räägitakse päriselt, millised ametid 10–15 aasta pärast üldse olemas on;
- kas kutsehariduse maine paraneb: kas noored ja vanemad julgevad valida teed, mis pole klassikaline „gümnaasium + ülikool humanitaarias“;
- kas riik toetab piisavalt tehnoloogiakoole ja võimaldab ka hiljem, täiskasvanueas, kiiresti ümber õppida.
Lihtsas keeles: maailm liigub sinna, kus ilma tehnoloogia mõistmiseta on järjest raskem head tööd leida. Lugu paneb nii noori kui lapsevanemaid mõtlema, kas õpitee valikul vaadatakse ainult „mida mulle meeldib teha“ või ka „milles on tulevikus tööd ja palk“. Eestis, kus rahvastik väheneb, on iga noore valik eriti tähtis, sest iga „möödalask“ tähendab hiljem rohkem töötuid ja vähem maksumaksjaid.
**Pealkiri:** Eesti Energia uus õlitehas andis esimese toodangu – mida see Eestile tähendab?
Lühike kirjeldus: Eesti Energia uus põlevkiviõli tehas tegi reede hilisõhtul esimese lühikese proovikäigu ja andis esimesed liitrid toodangut.
Laiendatud kommentaar:
Uus õlitehas on üks Eesti viimaste aastate suuremaid tööstusprojekte. Selle ümber on olnud kaks suurt kuuma teemat: kliimaeesmärgid ja majanduslik tasuvus.
Lihtsustatult:
- Tehas teeb põlevkivist õli, mida saab müüa kütusena või keemiatööstusele.
- See annab töökohti Ida‑Virumaal, kus tööstuse kadumine on suur mure.
- Samas suurendab see Eesti CO₂ heidet, kui õli lõpuks ära põletatakse.
Praegu oli käik pigem tehniline test – kas seadmed töötavad, mis temperatuurid ja rõhud sobivad, kuidas süsteem käitub. Selliseid „esimese tilga“ hetki tehakse enne päris käivitamist veel mitu korda. Iga edukas proov annab märku, et projekt jõuab päris tootmiseni lähemale.
Miks see on oluline:
- **Energiapoliitika:** Eesti on lubanud vähendada põlevkivi kasutamist. Uus tehas liigub justkui vastassuunas. Riik ja ettevõte peavad selgelt põhjendama, kuidas see sobib rohepöörde lubadustega. Kui samal ajal sulgetakse osa vanu katlaid, võib ettevõte väita, et uus, efektiivsem tehas asendab vanemat ja „mustemat“ tootmist.
- **Töö ja piirkonnad:** Ida‑Virumaa jaoks tähendab see stabiilsemat tööhõivet. Kohalikud omavalitsused näevad siin maksuraha ja töökohti, mis aitavad hoida noori piirkonnas. Vastukaaluks on hirm, et liiga pikk sõltuvus põlevkivist pidurdab uute, roheliste töökohtade teket.
- **Keskkonnariskid:** põlevkivitööstus koormab nii õhku, vett kui maad. Uus tehas lubab olla efektiivsem, ehk teha sama koguse õli väiksema keskkonnakahjuga. Aga isegi „parem põlevkivi“ on ikkagi fossiilkütus. Kui Euroopa CO₂ reeglid karmistuvad, võib selline tehas tulevikus muutuda väga kalliks.
Eestile laiemalt tähendab see valikut: kas hoida lühikeses plaanis kinni olemasolevast tööstusest ja tulust, või suruda veel kiiremini roheliste alternatiivide poole. Uus õlitehas paneb selle valiku väga teravalt lauale.
2. Poliitika / julgeolek
**Pealkiri:** President Karis alustas vaikset presidendivalimiste eeltööd – Riigikogu liikmetega hakatakse pidama konsultatsioone
Lühike kirjeldus: President Alar Karis kohtus Riigikogu esimehe Lauri Hussariga, et arutada sügisel ees ootavaid presidendivalimisi ja järgmise kevade Riigikogu valimisi. Karise sõnul aitavad parlamendiliikmete konsultatsioonid selgitada, kellel on reaalselt toetust.
Laiendatud kommentaar:
Eestis valib presidendi kõigepealt Riigikogu. Kui seal kokkulepet ei sünni, lähevad mängu omavalitsusjuhid ja tekib valimiskogu. Eelmine kord nägime, kui keeruline on leida kandidaati, kes sobiks vähemalt 68 saadikule 101‑st. Seetõttu alustatakse seekord „koduülesannetega“ oluliselt varem.
Mida Karis tegelikult teeb:
- Ta ei saa ise otseselt öelda, et „kandideerin kindlasti“, aga saab uurida, kas parteid teda toetaksid teiseks ametiajaks.
- Kohtumised saadikutega näitavad, kas on üldse teisi tõsiseid kandidaate või mitte.
- Kui selgub, et ükski nimi ei kogu piisasavalt hääli, hakkab surve kompromisskandidaadi leidmiseks kasvama.
Miks see on Eestile tähtis:
- **Riigi stabiilsus:** presidendil on küll vähe otsest võimu, kuid just tema on rahvusvaheline nägu ja sisepoliitiline tasakaalustaja. Ukraina sõja ja NATO julgeoleku taustal on oluline, et presidendivaidlus ei muutuks väikseks sisetüliks, mis nõrgestab sõnumit välismaale.
- **Partei-ülesed kokkulepped:** presidendivalimised näitavad hästi, kas parteid suudavad teha kompromisse. Kui valimised muutuvad taas „fiaskoks“ (mitu vooru, patiseis, avalik kemplemine), kahjustab see usaldust kogu poliitilise süsteemi vastu.
- **Avalik debatt:** varajane arutelu annab ühiskonnale rohkem aega küsida: millist presidenti üldse tahetakse? Kas pigem vaikne akadeemik, aktiivne „rahvapresident“, tugev välispoliitiline hääl? Mida rohkem on see jutt varakult lahti, seda vähem on hiljem üllatusi.
Lihtsas keeles: Karis ja Hussar püüavad ennetada kaost. Nad testivad juba kevadel, kas sügiseks on võimalik panna kokku selge kokkulepe, mitte hakata viimase hetkeni paaniliselt kandidaate otsima, nagu Eestis mõnel varasemal korral on juhtunud.
3. Majandus / tarbijaõigus
**Pealkiri:** Parvel Pruunsild läks Telia vastu kohtusse – kaalul on sideandmete kasutamise piirid
Lühike kirjeldus: Bigbanki omanik Parvel Pruunsild nõuab Telialt miljon eurot mittevaralist kahjutasu ja ebaseadusliku sideandmete kogumise lõpetamist, kuna ettevõte edastas tema andmeid kaitsepolitseile.
Laiendatud kommentaar:
See on väga suur kuum teema, sest puudutab samal ajal:
- inimeste põhiõigusi (privaatsus),
- riigi julgeolekut (kapo töö)
- ja ettevõtete kohustusi (mida sidefirmad peavad või tohivad politseile anda).
Põhiküsimus pole ainult see, kas Pruunsilda koheldi õiglaselt, vaid:
- kas sidefirmad koguvad ja säilitavad meie kohta rohkem andmeid, kui seadus lubab;
- millal ja kui lihtsalt võivad riigiasutused neid andmeid saada;
- kas inimene saab hiljem üldse teada, et tema andmeid kasutati.
Kui kohus leiab, et Telia või riik on piiri ületanud, võib see:
- sundida kõiki sideettevõtteid oma praktikat muutma;
- tuua kaasa uusi või täpsemaid seadusi side‑ ja jälitustegevuse kohta;
- anda inimestele rohkem õigust teada ja vaidlustada seda, kuidas nende andmeid kasutatakse.
Samas on sellel ka teine pool:
- julgeolekuasutused ütlevad, et ilma kiire ligipääsuta sideandmetele on raske ennetada kuritegusid ja spionaaži;
- kui reeglid tehakse liiga jäigaks, võib mõni tõsine oht jääda avastamata.
Lihtsalt öeldes on see kohtuvaidlus lakmuspaber: kui kaugele võib minna riigi ja ettevõtete „jälgimisvõime“ ning kus jookseb inimese õiguse piir oma side‑ ja liikumisinfo üle. Otsusest võib sõltuda, kui kaitstud või haavatud on edaspidi iga Eesti inimese sideandmed.
4. Ühiskond / siseturvalisus
**Pealkiri:** Eestis paljastati Omniva-nimeliste petusõnumite vahendaja – hoiatus kõigile, kes saavad „paki-teateid“
Lühike kirjeldus: Politsei pidas Maardus kinni 28-aastase mehe, keda kahtlustatakse Omniva nimel saadetud petusõnumite massilises vahendamises ning arvutikuriteo ettevalmistamises.
Laiendatud kommentaar:
Omniva, pankade ja muude teenusepakkujate nimel saadetud SMS‑id ja e‑kirjad on saanud igapäevaseks. Sõnum ütleb tavaliselt, et:
- „pakil on tollimaks maksmata“,
- „kliki siia, et kinnitada aadressi“,
- või „parool aegub, uuenda siin“.
Sageli on lingi taga võltsleht, mis näeb päris välja. Sinult püütakse:
- välja meelitada pangakoode ja PIN‑e,
- laadida telefoni või arvutisse kahjulikku tarkvara.
Nüüdne juhtum näitab, et:
- Eestis tegutsevad reaalsed inimesed, kes selliseid skeeme aitavad korraldada (näiteks rendivad servereid, organiseerivad sõnumipakette, haldavad andmebaase);
- politsei jälgib seda teemat tõsiselt ja kasutab küberüksusi, et selliseid vahendajaid tuvastada.
Miks see teema on laiema mõjuga:
- **Usaldus e-teenuste vastu:** Eesti e-riik toimib ainult siis, kui inimesed julgevad linkidele klikkida ja teenuseid kasutada. Mida rohkem pettusi, seda rohkem tekib hirm ja segadus: millele võib vajutada ja millele mitte.
- **Digihügieen:** juhtum rõhutab, et iga inimene peab harjuma kontrollima aadresse, mitte sisestama paroole SMS‑i kaudu tulnud lehtedel ja vajadusel küsima otse ettevõtte kodulehelt või klienditeenusest üle.
- **Karistus ja ennetus:** ühe vahendaja kinnipidamine ei lõpeta kõiki skeeme, aga see annab signaali, et ka tehniline „hall kardinal“ ei jää puutumata. See võib mõne järgmise „targa poisi“ heidutada sellist teenust üldse pakkumast.
Lihtne reegel, mida sellest loost kaasa võtta: kui sõnum suunab sind oma panka või „Omniva lehele“, ära mine kunagi lingi kaudu. Ava brauser ja mine ise aadressile, mille sa tead. Kui midagi on päriselt valesti, näed seda ka seal.
5. Ühiskond / tööturg ja haridus
**Pealkiri:** „Üldkooli vilistlasi ootab üha enam töötukassa“ – tehnoloogiaharidus annab noortele selge edumaa
Lühike kirjeldus: Õppejuht kirjutab, et pärast põhikooli tehnoloogiakolledžisse minek avab noortele väga palju karjäärivalikuid, samal ajal kui tavalise üldkooli lõpetajad riskivad sagedamini töötuks jäämisega.
Laiendatud kommentaar:
Eesti tööturg muutub kiiresti. Tehisaru, automatiseerimine ja digiteenused vähendavad lihtsate, korduvate tööde arvu. Artiklis väidetakse, et:
- noored, kes õpivad tehnoloogiat (IT, tootmine, robootika, elektroonika jne), leiavad hiljem kergemini tööd;
- lihtsalt „keskmine humanitaarharidus“ ilma konkreetse oskuseta võib jätta inimese olukorda, kus ta peab pärast kooli pikalt otsima või ümber õppima.
Mida tehnoloogiaharidus pakub:
- praktilised oskused (programmeerimine, seadmete hooldus, tootearendus);
- arusaamine, kuidas ettevõtted tegelikult töötavad – tootest, turundusest kuni juhtimiseni;
- võimalus liikuda karjääris hiljem ka juhtimise ja ettevõtluse poole (tootejuht, projektijuht, isegi CEO).
See ei tähenda, et humanitaariat pole vaja. Pigem:
- tehnoloogiaga seotud valdkonnad vajavad ka tugevat keelt, suhtlemist, disaini ja eetikat;
- aga „puhas üldharidus ilma sügavama oskuseta“ muutub aina riskantsemaks, kui midagi juurde ei õpita.
Eesti jaoks on kuum teema see, kas haridussüsteem jõuab tööturu muutustele järele:
- kas põhikoolis ja gümnaasiumis räägitakse päriselt, millised ametid 10–15 aasta pärast üldse olemas on;
- kas kutsehariduse maine paraneb: kas noored ja vanemad julgevad valida teed, mis pole klassikaline „gümnaasium + ülikool humanitaarias“;
- kas riik toetab piisavalt tehnoloogiakoole ja võimaldab ka hiljem, täiskasvanueas, kiiresti ümber õppida.
Lihtsas keeles: maailm liigub sinna, kus ilma tehnoloogia mõistmiseta on järjest raskem head tööd leida. Lugu paneb nii noori kui lapsevanemaid mõtlema, kas õpitee valikul vaadatakse ainult „mida mulle meeldib teha“ või ka „milles on tulevikus tööd ja palk“. Eestis, kus rahvastik väheneb, on iga noore valik eriti tähtis, sest iga „möödalask“ tähendab hiljem rohkem töötuid ja vähem maksumaksjaid.