350 artiklit
Suuremad Teist maailmasõda puudutavad vaidlused on Eestis ilmselt juba ära peetud, leiab ajaloolane Hanno Ojalo.
1815 – Prantsuse ja Seitsmenda Koalitsiooni ühendvägede vahel toimus Waterloo lahing. See jäi Napoleoni viimaseks lahinguks.
Rumeenlaste kandidatuur kipub suuremate riikide varju jääma, kui otsitakse maailmasõdade kõige nõrgemat sõjaväge.
1940 – Punaarmee (90 000 meest) ületas Eesti piiri ehk faktiliselt Nõukogude Liit okupeeris Eesti.
Forte vestles Rooma sõjaväe kurikuulsaimast kaotusest ja sõjaajaloo ühest kuulsaimast varitsusest ajaloolase Siim Sõkkaliga.
1963 – kosmosesüstik Vostok 6 pardal startis kosmosesse Valentina Tereškova, kellest sai esimene naine kosmoses.
1920 – Asutav Kogu võttis vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse.
Smuuli mälestuse üle on vaieldud juba aastaid, kuid teravam avalik konflikt puhkes 2023. aasta kevadel.
1941. aasta juunikuus küüditasid Nõukogude Liidu valitsuse repressiivorganid inimesed Eestist, Lätist, Leedust, Valgevenest ja Moldovast üle suurriigi kaugete kantide.
Colosseumi lähedal asuva kooli õpilased on aastaid spordisaali all asuvatest müstilistest ruumidest lugusid pajatanud. Nüüd tuleb välja, et kuulujutud on vähemalt osaliselt tõesed.
2004 – Toomas Hendrik Ilves võitis Eesti esimesed Euroopa Parlamendi valimised 76 120 häälega.
„Lääne inimesed ei tea, kui sügavale ulatus KGB ja ulatub Vene eriteenistuste mõjutus ning neile tuleb sellest rääkida,“ räägib Fortele endine KGB välisluuraja Sergei Žirnov.
1184 eKr – Kreeka teadlase Eratosthenese arvutuste järgi õnnestus täna Trooja piirajatel linna tungida ning linn maatasa põletada.
12. juunil peab Siim Sõkkal Vabas Akadeemias Kreeka-Rooma sõjandusele pühendatud loengusarjas järgmise loengu. Seekordseks teemaks on Rooma vabariigi armee.
