Kui elusolemise absurdsus hoiab maa küljes kinni

Mäletan, et see oli 2014. aasta kevad, kui ma istusin Tallinnas Von Krahli teatris ja vaatasin Sarah Kane’i tekstil põhinevat lavastust «4.48 psühhoos». Mind valdas kummaline tunne: segu nukrusest, elusolemise absurdsusest ja tuimusest. Selle tunde otsimise nimel läksin seda lavastust teist korda vaatama.