Mäletan, et see oli 2014. aasta kevad, kui ma istusin Tallinnas Von Krahli teatris ja vaatasin Sarah Kane’i tekstil põhinevat lavastust «4.48 psühhoos». Mind valdas kummaline tunne: segu nukrusest, elusolemise absurdsusest ja tuimusest. Selle tunde otsimise nimel läksin seda lavastust teist korda vaatama.