Hiina vaevleb erakordselt külma talve käes
Hiina pealinnas Pekingis pole nii külma detsembrit nähtud alates 1951. aastast.
90 artiklit
Hiina pealinnas Pekingis pole nii külma detsembrit nähtud alates 1951. aastast.
Ootused ÜRO kliimakõnelustele muutuvad iga aastaga üha suuremaks ning suhtumine „parem kui mitte midagi“ kliimakriisi ei leevenda.
„Kus see kliimasoojenemine siis on? Väljas on ju pool meetrit lund!“ Selliseid väiteid kõlab viimasel ajal päris tihti, seda isegi riigikogu liikmetelt.
Otsus fossiilkütuste kasutamisest täielikult loobuda tehakse siis, kui riigid kliimakriisi tagajärgedega väga valusalt pihta saavad, arvas kliimaministeeriumi rohereformi asekan...
Inimestel on kaks valikut: kas toota ja tarbida vähem või valmistuda ühiskonna kokkuvarisemiseks, ütleb Lundi ülikooli majandusteadlane Timothée Parrique.
Euroopa Liit ei ole rahul, kui ÜRO 28. kliimakõneluste (COP28) kokkulepe ei kohusta riike fossiilkütustest loobuma, rääkis läbirääkimistel osalenud Cris-Tiina Pärn.
ÜRO 28. kliimakõneluste kokkuleppe mustandis on küll mainitud fossiilkütuseid, kuid mitte nendest loobumist, vahendab välismeedia.
Suurem osa tänavustel ÜRO kliimakõnelustel osalevaid riike toetab järkjärgulist fossiilenergiast loobumist, kuid muutusele on tugevalt vastu näiteks Venemaa ja Hiina, vahendab v...
Ragn-Sells osaleb ÜRO 28. kliimakõnelustel (COP28) eesmärgiga inspireerida ka teiste riikide ettevõtteid vaatama tööstusjäätmeid kui ressurssi.
ÜRO 28. kliimakõnelustel (COP28) on kohal vähemalt 2456 nafta- ja gaasitööstusega seotud inimest.
Eestlaste sõltuvus fossiilsetest kütustest ning arusaamatus, mida autosse tangime, näitab kodanike võimet näha ainult nii kaugele, kui on mugav.
Eestist lähevad Araabia Ühendemiraatides toimuvatele kõnelustele lisaks läbirääkijatele ka näiteks peaminister Kaja Kallas ja kliimaminister Kristen Michal.
Kui sada aastat tagasi tehti märtsis ja aprillis suusaretki, siis nüüdseks on meil juba üles kasvanud põlvkond, kes pole kunagi suusatanud, nendib Tartu ülikooli teadlane Mait S...
Talvised kuumalained röövivad lõunaameeriklastelt vee.
Mõned erakonnad peavad looduskaitsealasid inimeste kiusamiseks, teised vajalikuks abinõuks.