Ka 85 aastat tagasi käis maailmas suur võidurelvastumine ja Eesti jäi selles paraku kaotajaks.
Kolm aastat venelaste käes vangis olnud Ukraina inimõiguslane Ljudmõla Husseinova võitleb oma saatusekaaslaste vabastamise eest.
Tallinna elanikele tuttavad „sarviktrollid“ kaovad tänasest linnapildist. Milline on Tallinna trolli minevik ja tulevik?
Miks on Ukraina sellest pikamaarelvast nii huvitatud, ja kui see ukrainlaste arsenali jõuaks, siis kuhu esimesed „tomahoogid“ lendaksid?
Kui hea või halb see tank on? Forte uuris lähemalt.
„Iraan ei suuda neid süsteeme praegu kiiresti asendada, sest Venemaalt neid juurde hankida ei õnnestu – venelastel pole neid palju üle, pigem vastupidi.“
Ekspert selgitab, kuidas on üles ehitatud Ukraina armee kaitse idarindel ja milline tähtsust on selles Selõdove linnal, mille pärast praegu heideldakse.
80 aastat tagasi peksid ameeriklased Leyte saare lähedal puruks viimased Jaapani mereväe riismed. Forte jutustab oma lugejatele, mis seal juhtus.
Kas 1919. aasta sügisel Eestist lähtunud pealetung Petrogradile võinuks õnnestumise korral muuta kogu maailma ajalugu? Forte küsis sõjaajaloolaselt Peeter Kaasikult.
„Kui sõja alguses tundusid 300 või 400 meest päevas enneolematute kaotustena, siis nüüd kaotab Vene armee 1700 meest päevas.“
Bildi analüütiku teatel kisub Ukraina vägede olukord kahes rindelõigus hapuks.
„Nad on Vene sõdurite sõnul väga sõbralikud ja naeratavad, armastavad Vene viina ja hästi süüa, aga kui on vaja lahingusse minna, siis nad heidavad kõhuli ning neid ei saa enam ...
Vene armee kasutab Ukraina armee vastu allveelaevade hävitamiseks mõeldud süvaveepommiheitjat. Kui suurt ohtu see endast kujutab? Forte uuris lähemalt.
„Reaalsuses pole sõjakurjategijate muud moodi karistamiseks mingeid tulevikuväljavaateid.“
„Paari nädala pärast avanevad Ukraina jaoks täiesti uued võimalused.“