Minnes vaatama komöödiat, avastate end wagnerliku draama keskelt, kus lohetapja Siegfried saab taas lüüa.
Äärmusparempoolseks nimetatud erakonna AfD vastuolulise ja skandaalse juhi Alice Weideli poolt viimasel ajal kokku räägitu on purustanud Saksamaa harjumuspärase poliitilise dial...
Ameerika Ühendriikide uuest presidendist sõltub maailmas nii palju, et ainult rumal ei püüa talle meeldida.
21. sajandi esimese veerandi lõpus oleme sunnitud tõdema, et sõna „genotsiid“ on lõplikult kaotanud algse tähenduse.
Andrei Hvostov vaatas Von Krahli lavastust „Kindlates kätes. Missa Reformierakonnast“ ja Ekspeditsiooni „Leviaatanit“ ning leiab, et need on lood ühest ja samast asjast.
Lähis-Idas elavate rahvaste omavahelise suhtluse võimatus kodusõjast räsitud Süüria näitel.
Andrei Hvostov käis vaatamas ulmeklassika värsket lavastust, saades tugeva laksu kaamoseaja hallusega võitlemisel.
Vene režissööri Boris Gutsi uus linateos tõestab järjekordselt, et sõja ajal kaob inimestel võime märgata pooltoone, arvab Andrei Hvostov.
Islamistid, woke-noored, vasakpoolsed akadeemikud ja jalgpallihuligaanid on ulatanud üksteisele sõbrakäe.
Seni konservatiivseks peetud vabariiklik partei on muutunud revolutsiooniliste madruste salgaks. Demokraadid osutuvad konservatiivseks jõuks.
Andrei Hvostov võrdleb Yuval Harari uut raamatut ulmekirjanduse klassikutega ja leiab, et meie ajastu guru jääb vanadele meistritele alla.
Kommunistliku armee sõduri kohustuseks on väljaspool kodumaad silmad kinni hoida. Aga kinniste silmadega on raske sõdida.
Õhk on sõjahoiatustest paks. Kuidas me selleni jõudsime?
Andrei Hvostov luges semiootikute kokku pandud teost vandenõuteooriatest, lisades mõne mõtte ka enda poolt.
Argumenteeritakse, et Venemaa võib hingetõmmet kasutada relvastumiseks, kuid samamoodi tuleb hingetõmme kasuks Ukrainale. See on kas eneserahustus või silmakirjalikkus.