Hollywoodi streigi tulemusena sõlmitud kollektiivlepingus jäi peale näitlejate positsioon, selle mõju ulatub nii Euroopa kui ka Eesti filmimaailma.
Kuigi mullu kevadel lubas kirjanike liidu juht Tiit Aleksejev mõne nädala jooksul Juhan Smuuli bareljeefile kirjaniku punaminevikule viitavad infotahvlid lisada, ei ole seda sen...
Olgu inimese vastasseis maa, jumala või liigikaaslastega, pistab ta ennekõike rinda ikkagi iseendaga, näitab Taani ajaloodraama „Tõotatud maa“.
2023. aastal eesti keeles ilmunud krimikirjandus oli eelkõige rikas kvaliteetsete teoste poolest.
„Estonia“ sarja suurim õnnestumine see, et omalt poolt pole vett sogasemaks aetud. Aluseks on võetud faktid ja olemasolevaid lõhesid pole hakatud laiemaks ajama.
„Elu sundis mind ennast liigutama ja edasi liikuma. See on tore. Saan alustada elu uuesti, kordamata eelmise elu vigu,“ ütleb tuntud vene näitleja ja muusik, Lätti emigreerunud ...
Kanal 2 „Telehommik“ mõjub värskendavalt, meelitades varajastel hommikutundidel teleri ette sellegi, kes pole aastaid telerit vaadanud.
Ekraanidele on jõudnud esimene eestikeelne whodunit ehk Agatha Christie stiilis mõrvamüsteerium. Märkus: arvustuses ei avaldu, kes tappis Otto Mülleri.
„Maestro“ räägib dirigendi ja helilooja Leonard Bernsteini jalajäljest muusikas, aga ennekõike tema abielust.
Kuigi telekava ei suutnud millegagi üllatada, tõmbas õhtu käima TV3-s üles astunud Tiiu, kes rääkis inglitest ja oma maja müügist.
Kultuurispetsialistid panid taas kokku aasta eredaimate kultuurisündmuste edetabeli. Kuna tegemist on rubriikidevahelise koondiga, mainitakse kümneid heal tasemel kultuurisündmusi.
LP toimetus tegi oma valiku filmidest, mida jõulude saabudes tekib tahtmine üle vaadata. Valikusse jõudis nii armastatud Eesti, Briti kui ka Ameerika filme.
„Kinoteatri õhtuse vööndi“ enneaegne ja ootamatu lõpp oli kahtlemata skandaalne, ehkki ilma saadet nägemata ei saa öelda, kas tegu on spontaanse või planeeritud skandaaliga.
„Wonka“ on värvikirev ja mänguline eskapism, mis sobib sentimentaalseks vaatamiseks. See ei sarnane ülemäära oma 1971. aastal linastatud „järellooga“, aga ka ei erine nõnda palj...
Wim Wendersi uus film „Täiuslikud päevad“ tekitab tahtmise elule veidi soojema pilguga vaadata. On’s meil millegi üle nii väga kurta?
/nginx/o/2018/10/30/11536178t1h6eba.jpg){kind=small}
