Päevakajalised Teemad ja ülevaade: 21.07.2026
1. MAJANDUS: Suur pangatehing Baltikumis – OTP ostab Luminori, kuid laenud odavamaks ei muutu
Lühikirjeldus: Ungari suurpank OTP ostab Baltikumi panga Luminor. Tegemist on viimaste aastate ühe suurima tehinguga, kuid Eesti pangad ei usu, et see tooks kiiresti odavamaid kodulaene või kõrgemaid hoiuseintresse. Samas tekitab muret, et OTP teeb samal ajal äri ka Venemaal.
Laiendatud kommentaar:
See kuum teema puudutab otseselt väga paljusid Eesti peresid ja ettevõtteid, sest Luminor on üks suuremaid panku meie turul. Kui omanik vahetub, küsivad inimesed kohe: „Kas mul läheb nüüd paremaks või halvemaks?“
Praegu ütlevad Eesti pangajuhid üsna otse: ärge oodake, et homme laenud odavamaks või hoiused kasulikumaks muutuvad. Põhjus on lihtne: Eesti pangaturg on väike, konkurente pole kuigi palju ja kasumimarginaalid on siin kõrged. Uus omanik ei tule turule selleks, et kõigega riskida ja kohe hindu alla lasta – pigem tahetakse oma suur tehing tasa teenida. See tähendab, et klientidele nähtav muutus tuleb, kui üldse, siis aeglaselt.
Teine oluline pool on julgeolek ja maine. OTP tegutseb ka Venemaal. Balti riigid on väga tundlikud kõige suhtes, mis on Venemaaga seotud. Postimehe ja Delfi juhtkirjad rõhutavadki, et see on „tõrvatilk meepotis“: ühelt poolt võiks uus tegija tõsta konkurentsi ja tuua siia rohkem Kesk-Euroopa raha, teisalt paneb inimesi muretsema, kas nende raha on otsapidi seotud riigiga, millega meil on sõda pidav naaber.
Eesti jaoks on siin kaks õppetundi:
- esiteks, pangandus ei ole ainult äri, vaid ka julgeoleku küsimus – natuke nagu energia või side;
- teiseks, tarbijad peavad ise olema aktiivsed: kui tekib kartus või rahulolematus, on alati võimalik panka vahetada, aga seda tehakse Eestis vähe.
Riik ja finantsjärelvalve peavad nüüd väga selgelt ja arusaadavalt selgitama, kuidas jälgitakse OTP tegevust, millised on sanktsioonireeglid ja kui palju julgeolekuriske on hinnatud. Kui seda ei tehta, kasvab usaldamatus.
---
2. POLIITIKA / JULGEOLEK: Zelenskõi vahetas välja Ukraina vägede ülemjuhataja Sõrskõi
Lühikirjeldus: Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ja pani tema asemele ühendvägede juhi Mõhhailo Drapatõi.
Laiendatud kommentaar:
See on sõdiva riigi jaoks äärmiselt suur samm. Ülemjuhataja vahetus tähendab, et Ukraina muudab oma sõjajuhtimist ajal, kui rindel on väga raske olukord ja ühiskonnas kasvab rahulolematus.
Viimastel päevadel oli juba näha, et Sõrskõi ümber koguneb pinge: meedias räägiti, et rahvas nõuab tema lahkumist, kindralid käisid Zelenskõi juures, ta ise pidi avalikult vabandama droonisõja teerajaja Fedorovi ees ja kinnitama, et ta ei ole droonide vastu. Need märgid näitasid, et poliitika ja armee suhted on pinges. Nüüd tuli otsus kiiresti – Zelenskõi vahetas ta välja.
Eesti jaoks on siin mitu olulist signaali:
- Ukraina poliitiline juhtkond reageerib avalikule survele. Kui ühiskond tunneb, et mõni tippjuht ei toimi, siis ei jäeta asja venima;
- samas on ülemjuhataja vahetamine sõja keskel riskantne: uuel juhil tuleb end kiirelt sisse töötada, õppida tundma rindeolukorda ja väejuhte. See võib lühiajaliselt tekitada segadust;
- otsus näitab, et Ukraina püüab kiiremini kohaneda uue sõjapidamisega, kus droonid, tehnoloogia ja info on sama tähtsad kui tankid ja kahurid.
Eesti vaatab seda kõike väga tähelepanelikult, sest Ukraina edu või ebaedu mõjutab otseselt meie enda julgeolekut. Kui Ukraina suudab juhtimismuudatuse edukalt läbi viia ja rindel edu saavutada, on see tugev signaal ka Venemaale. Kui aga poliitilised ja sõjalised tülid süvenevad, võib see pikemas plaanis Ukraina positsioone nõrgendada.
---
3. TEHNOLOOGIA JA RIIGIUSALDUS: AI kui geopoliitiline relv ja Eesti 2 miljonit tehisarule
Lühikirjeldus: Euroopa Komisjoni volinik Henna Virkkunen ütles, et tehisintellekt (AI) on muutunud geopoliitiliseks relvaks ja Euroopa peab looma iseseisvad mudelid, sest USA võib ligipääsu tehnoloogiale kinni keerata. Samal ajal jagab Eesti riik 2 miljonit eurot tehisaru projektideks, kuid eksperdid hoiatavad liigse sõltuvuse eest välisettevõtetest. Microsoft sõlmis ka miljardi suuruse lepingu Prantsuse Mistraliga Euroopa arvutustaristu kasutamiseks.
Laiendatud kommentaar:
Kõik need lood jooksevad ühte: AI ei ole enam lihtsalt „tore tehnika“, vaid muutub jõuvahendiks riikide vahel. Kui sul on oma mudelid ja serverid, oled sõltumatum. Kui kõik käib läbi USA pilve, siis on see nagu gaasijuhe, mille teine ots on kellegi teise käes.
Virkkuneni hoiatus tähendab:
- USA ettevõtted (nagu Microsoft, OpenAI jt) kontrollivad praegu suure osa maailma tipptasemel AI-st;
- kui USA mingil põhjusel otsustab juurdepääsu piirata (näiteks julgeoleku, sanktsioonide, kaubandustüli tõttu), siis on Euroopal ja väikeriikidel nagu Eesti probleem;
- seepärast investeerivad eurooplased enda lahendustesse (näiteks Mistral Prantsusmaal, mille arvutusvõimsust Microsoft nüüd kasutab – huvitav vastupidine liikumine).
Eesti lugu – 2 miljonit tehisaruprojektidele – tundub esmapilgul väike. Aga oluline pole summa, vaid see, kuidas seda kasutatakse. Ekspert ütleb välja väga selge mure:
- raha kulub tihti valmis välisplatvormide peal „nupukeste“ ehitamisele;
- kui riik ehitab oma töövood täielikult nende peale, tekib oht: kui hind tõuseb, reeglid muutuvad või ligipääs katkeb, jääb riik hätta;
- tõeline reform ei ole üksikute IT-majade kokkupanek, vaid mudel, kus riik oskab targalt tellida, hoida kriitilised osad enda kontrolli all ja kasutada erasektorit nutikalt, mitte pimesi.
Lihtsas keeles: AI-st saab uus „elekter“ ja „nafta“ korraga. Eesti peab otsustama, millistes kohtades me tohtime olla sõltuvad välisest teenusest ja kus on vaja oma nuppe ja lüliteid. Kui seda arutelu peetakse ainult „kokkuhoiu“ ja „efektiivsuse“ võtmes, jäävad sõltuvusriskid tähelepanuta.
---
4. ÜHISKOND / HARIDUS: õpetajate massiline lahkumine Jüri koolist ja taustakontroll lastega töötajatele
Lühikirjeldus: Jüri koolist lahkus õppeaasta lõpus umbes paarkümmend õpetajat. Õpetajad süüdistavad vallajuhte salatsemises ja segaduses uue palgamudeli ümber, vallavanem nimetab lahkumise põhjuseid muuks. Teises loos arutletakse, kas treenerite, õpetajate ja noorsootöötajate tausta tuleks alati kontrollida, et kaitsta lapsi vägivalla ja seksuaalkuritegude eest.
Laiendatud kommentaar:
Need kaks teemat koos näitavad, kui pinges on Eestis laste ja noortega seotud valdkond. Ühest küljest: õpetajad lahkuvad. Teisest küljest: me tahame järjest rangemat turvalisust ja taustakontrolle nende inimeste suhtes, kes lastega töötavad.
Jüri kooli juhtum on märgiline:
- paarkümmend õpetajat ühest koolist ühel hooajal on väga suur number;
- õpetajate jutt räägib usalduse kadumisest – inimesed ei tea, kuidas hakatakse maksma, mis tingimused on, mida vallavõim tegelikult plaanib;
- vallavanem ütleb, et põhjuseid on igasuguseid ja vihjab, et pole ainult raha küsimus.
Kui info on segane ja läbipaistmatu, tekib emotsioon „meiega mängitakse“ – seda tunnet on raske hiljem parandada. Õpetaja jaoks on palk ja töökindlus väga olulised, sest töö on niigi stressirohke. Kui lisaks ei usaldata tööandjat, otsitakse uus koht.
Samas ootab ühiskond õpetajatelt ja teistelt lastega töötajatelt väga kõrget standardit. Lugu taustakontrollist tuletab meelde, et:
- seadused piiravad juba praegu, et teatud kuritegudega inimesed ei tohiks lastega vahetult töötada;
- aga praktikas on auke: kõiki ei kontrollita süsteemselt, vahel loetakse formaalne paberi olemasolu piisavaks;
- samas vajavad lapsed kaitset, sest iga juhtum (ahistamine, vägivald) lõhub usaldust terves süsteemis.
See kõik seob kokku suurema küsimuse: kas Eesti ühiskond on valmis maksma õpetajatele ja lastega töötavatele spetsialistidele sellist palka, mis toob ja hoiab häid inimesi? Ja kas me suudame samal ajal teha taustakontrolli nii põhjalikult, et lapsevanemad tunneksid end turvaliselt, kuid ilma et me muuda kõiki potentsiaalseid töötajaid „kahtlusalusteks“.
Jüri kool võib olla hoiatus: kui omavalitsus ja koolijuhid ei räägi õigel ajal ausalt ja selgelt, hääletavad õpetajad jalgadega. See mõjutab otseselt laste hariduse kvaliteeti.
---
5. EUROOPA ÜHISKONNAD JA REEGLID: laste sotsiaalmeedia keeld Prantsusmaal ja karmimad reeglid suitsetamisele
Lühikirjeldus: Prantsusmaa parlament kiitis heaks seaduse, mis keelab alla 15-aastastel sotsiaalmeedia kasutamise – tegu on esimese sellise sammuga Euroopas. Hispaania ministrite nõukogu tahab käsitleda e-sigarette samamoodi nagu tubakatooteid, keelata alla 18-aastastel suitsetamise ja karmistada müügi ning reklaami reegleid.
Laiendatud kommentaar:
Mõlemad otsused näitavad, et Euroopa riigid püüavad laste ja noorte tervist ning vaimset heaolu palju agressiivsemalt kaitsta.
Prantsusmaa samm on erakordselt karm:
- alla 15-aastased ei tohi seaduse järgi sotsiaalmeediat kasutada;
- põhjus on mure vaimse tervise, sõltuvuse, küberkiusamise ja andmekaitse pärast;
- küsimus on kohe: kuidas seda päriselt kontrollida? Laps võib kasutada vanema telefoni, vale vanuse sisestamine on lihtne jne.
Isegi kui täitmine on keeruline, näitab see seadus suunda: riik ütleb, et „me ei lepi enam sellega, et tehnoloogiafirmad kujundavad meie laste aju ja harjumusi täielikult enda kasu eesmärgil“. See on põhimõtteline sõnum nii vanematele kui ka platvormidele.
Hispaania plaan suitsetamisreegleid karmistada käib samas suunas:
- e-sigarette ei vaadata enam kui „pehmemat“ alternatiivi, vaid neid võrdsustatakse tubakaga;
- alla 18-aastased ei tohi üldse suitsetada;
- suitsuvabad alad laienevad, reklaam ja sponsorlus karmistuvad.
Eestis käib sarnane arutelu: meil on e-sigarettide must turg, varimajanduse uuring näitab, et järjest rohkem keelatud kaupa liigub just sinna. Kui riik karmistab reegleid, kuid järelevalve jääb nõrgaks, kasvabki must turg. Seega ei piisa ainult keeldudest – vaja on ka:
- vanemate teadlikkust;
- koolide tuge;
- politsei ja tolli suutlikkust;
- ja ausalt ka noortega rääkimist lihtsas keeles, miks need piirangud olemas on.
Prantsusmaa ja Hispaania näitavad, et Euroopa liigub suunas, kus „lapse õigused“ ei tähenda ainult õigust infole ja eneseväljendusele, vaid ka õigust kaitsele ärihuvide eest. Eesti peab otsustama, kui kaugele oleme valmis selles suunas minema: kas piirdume hoiatustega ja kampaaniatega või oleme valmis ka väga konkreetseteks piiranguteks, nagu alla 15-aastaste sotsiaalmeedia keeld.
Lühikirjeldus: Ungari suurpank OTP ostab Baltikumi panga Luminor. Tegemist on viimaste aastate ühe suurima tehinguga, kuid Eesti pangad ei usu, et see tooks kiiresti odavamaid kodulaene või kõrgemaid hoiuseintresse. Samas tekitab muret, et OTP teeb samal ajal äri ka Venemaal.
Laiendatud kommentaar:
See kuum teema puudutab otseselt väga paljusid Eesti peresid ja ettevõtteid, sest Luminor on üks suuremaid panku meie turul. Kui omanik vahetub, küsivad inimesed kohe: „Kas mul läheb nüüd paremaks või halvemaks?“
Praegu ütlevad Eesti pangajuhid üsna otse: ärge oodake, et homme laenud odavamaks või hoiused kasulikumaks muutuvad. Põhjus on lihtne: Eesti pangaturg on väike, konkurente pole kuigi palju ja kasumimarginaalid on siin kõrged. Uus omanik ei tule turule selleks, et kõigega riskida ja kohe hindu alla lasta – pigem tahetakse oma suur tehing tasa teenida. See tähendab, et klientidele nähtav muutus tuleb, kui üldse, siis aeglaselt.
Teine oluline pool on julgeolek ja maine. OTP tegutseb ka Venemaal. Balti riigid on väga tundlikud kõige suhtes, mis on Venemaaga seotud. Postimehe ja Delfi juhtkirjad rõhutavadki, et see on „tõrvatilk meepotis“: ühelt poolt võiks uus tegija tõsta konkurentsi ja tuua siia rohkem Kesk-Euroopa raha, teisalt paneb inimesi muretsema, kas nende raha on otsapidi seotud riigiga, millega meil on sõda pidav naaber.
Eesti jaoks on siin kaks õppetundi:
- esiteks, pangandus ei ole ainult äri, vaid ka julgeoleku küsimus – natuke nagu energia või side;
- teiseks, tarbijad peavad ise olema aktiivsed: kui tekib kartus või rahulolematus, on alati võimalik panka vahetada, aga seda tehakse Eestis vähe.
Riik ja finantsjärelvalve peavad nüüd väga selgelt ja arusaadavalt selgitama, kuidas jälgitakse OTP tegevust, millised on sanktsioonireeglid ja kui palju julgeolekuriske on hinnatud. Kui seda ei tehta, kasvab usaldamatus.
---
2. POLIITIKA / JULGEOLEK: Zelenskõi vahetas välja Ukraina vägede ülemjuhataja Sõrskõi
Lühikirjeldus: Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ja pani tema asemele ühendvägede juhi Mõhhailo Drapatõi.
Laiendatud kommentaar:
See on sõdiva riigi jaoks äärmiselt suur samm. Ülemjuhataja vahetus tähendab, et Ukraina muudab oma sõjajuhtimist ajal, kui rindel on väga raske olukord ja ühiskonnas kasvab rahulolematus.
Viimastel päevadel oli juba näha, et Sõrskõi ümber koguneb pinge: meedias räägiti, et rahvas nõuab tema lahkumist, kindralid käisid Zelenskõi juures, ta ise pidi avalikult vabandama droonisõja teerajaja Fedorovi ees ja kinnitama, et ta ei ole droonide vastu. Need märgid näitasid, et poliitika ja armee suhted on pinges. Nüüd tuli otsus kiiresti – Zelenskõi vahetas ta välja.
Eesti jaoks on siin mitu olulist signaali:
- Ukraina poliitiline juhtkond reageerib avalikule survele. Kui ühiskond tunneb, et mõni tippjuht ei toimi, siis ei jäeta asja venima;
- samas on ülemjuhataja vahetamine sõja keskel riskantne: uuel juhil tuleb end kiirelt sisse töötada, õppida tundma rindeolukorda ja väejuhte. See võib lühiajaliselt tekitada segadust;
- otsus näitab, et Ukraina püüab kiiremini kohaneda uue sõjapidamisega, kus droonid, tehnoloogia ja info on sama tähtsad kui tankid ja kahurid.
Eesti vaatab seda kõike väga tähelepanelikult, sest Ukraina edu või ebaedu mõjutab otseselt meie enda julgeolekut. Kui Ukraina suudab juhtimismuudatuse edukalt läbi viia ja rindel edu saavutada, on see tugev signaal ka Venemaale. Kui aga poliitilised ja sõjalised tülid süvenevad, võib see pikemas plaanis Ukraina positsioone nõrgendada.
---
3. TEHNOLOOGIA JA RIIGIUSALDUS: AI kui geopoliitiline relv ja Eesti 2 miljonit tehisarule
Lühikirjeldus: Euroopa Komisjoni volinik Henna Virkkunen ütles, et tehisintellekt (AI) on muutunud geopoliitiliseks relvaks ja Euroopa peab looma iseseisvad mudelid, sest USA võib ligipääsu tehnoloogiale kinni keerata. Samal ajal jagab Eesti riik 2 miljonit eurot tehisaru projektideks, kuid eksperdid hoiatavad liigse sõltuvuse eest välisettevõtetest. Microsoft sõlmis ka miljardi suuruse lepingu Prantsuse Mistraliga Euroopa arvutustaristu kasutamiseks.
Laiendatud kommentaar:
Kõik need lood jooksevad ühte: AI ei ole enam lihtsalt „tore tehnika“, vaid muutub jõuvahendiks riikide vahel. Kui sul on oma mudelid ja serverid, oled sõltumatum. Kui kõik käib läbi USA pilve, siis on see nagu gaasijuhe, mille teine ots on kellegi teise käes.
Virkkuneni hoiatus tähendab:
- USA ettevõtted (nagu Microsoft, OpenAI jt) kontrollivad praegu suure osa maailma tipptasemel AI-st;
- kui USA mingil põhjusel otsustab juurdepääsu piirata (näiteks julgeoleku, sanktsioonide, kaubandustüli tõttu), siis on Euroopal ja väikeriikidel nagu Eesti probleem;
- seepärast investeerivad eurooplased enda lahendustesse (näiteks Mistral Prantsusmaal, mille arvutusvõimsust Microsoft nüüd kasutab – huvitav vastupidine liikumine).
Eesti lugu – 2 miljonit tehisaruprojektidele – tundub esmapilgul väike. Aga oluline pole summa, vaid see, kuidas seda kasutatakse. Ekspert ütleb välja väga selge mure:
- raha kulub tihti valmis välisplatvormide peal „nupukeste“ ehitamisele;
- kui riik ehitab oma töövood täielikult nende peale, tekib oht: kui hind tõuseb, reeglid muutuvad või ligipääs katkeb, jääb riik hätta;
- tõeline reform ei ole üksikute IT-majade kokkupanek, vaid mudel, kus riik oskab targalt tellida, hoida kriitilised osad enda kontrolli all ja kasutada erasektorit nutikalt, mitte pimesi.
Lihtsas keeles: AI-st saab uus „elekter“ ja „nafta“ korraga. Eesti peab otsustama, millistes kohtades me tohtime olla sõltuvad välisest teenusest ja kus on vaja oma nuppe ja lüliteid. Kui seda arutelu peetakse ainult „kokkuhoiu“ ja „efektiivsuse“ võtmes, jäävad sõltuvusriskid tähelepanuta.
---
4. ÜHISKOND / HARIDUS: õpetajate massiline lahkumine Jüri koolist ja taustakontroll lastega töötajatele
Lühikirjeldus: Jüri koolist lahkus õppeaasta lõpus umbes paarkümmend õpetajat. Õpetajad süüdistavad vallajuhte salatsemises ja segaduses uue palgamudeli ümber, vallavanem nimetab lahkumise põhjuseid muuks. Teises loos arutletakse, kas treenerite, õpetajate ja noorsootöötajate tausta tuleks alati kontrollida, et kaitsta lapsi vägivalla ja seksuaalkuritegude eest.
Laiendatud kommentaar:
Need kaks teemat koos näitavad, kui pinges on Eestis laste ja noortega seotud valdkond. Ühest küljest: õpetajad lahkuvad. Teisest küljest: me tahame järjest rangemat turvalisust ja taustakontrolle nende inimeste suhtes, kes lastega töötavad.
Jüri kooli juhtum on märgiline:
- paarkümmend õpetajat ühest koolist ühel hooajal on väga suur number;
- õpetajate jutt räägib usalduse kadumisest – inimesed ei tea, kuidas hakatakse maksma, mis tingimused on, mida vallavõim tegelikult plaanib;
- vallavanem ütleb, et põhjuseid on igasuguseid ja vihjab, et pole ainult raha küsimus.
Kui info on segane ja läbipaistmatu, tekib emotsioon „meiega mängitakse“ – seda tunnet on raske hiljem parandada. Õpetaja jaoks on palk ja töökindlus väga olulised, sest töö on niigi stressirohke. Kui lisaks ei usaldata tööandjat, otsitakse uus koht.
Samas ootab ühiskond õpetajatelt ja teistelt lastega töötajatelt väga kõrget standardit. Lugu taustakontrollist tuletab meelde, et:
- seadused piiravad juba praegu, et teatud kuritegudega inimesed ei tohiks lastega vahetult töötada;
- aga praktikas on auke: kõiki ei kontrollita süsteemselt, vahel loetakse formaalne paberi olemasolu piisavaks;
- samas vajavad lapsed kaitset, sest iga juhtum (ahistamine, vägivald) lõhub usaldust terves süsteemis.
See kõik seob kokku suurema küsimuse: kas Eesti ühiskond on valmis maksma õpetajatele ja lastega töötavatele spetsialistidele sellist palka, mis toob ja hoiab häid inimesi? Ja kas me suudame samal ajal teha taustakontrolli nii põhjalikult, et lapsevanemad tunneksid end turvaliselt, kuid ilma et me muuda kõiki potentsiaalseid töötajaid „kahtlusalusteks“.
Jüri kool võib olla hoiatus: kui omavalitsus ja koolijuhid ei räägi õigel ajal ausalt ja selgelt, hääletavad õpetajad jalgadega. See mõjutab otseselt laste hariduse kvaliteeti.
---
5. EUROOPA ÜHISKONNAD JA REEGLID: laste sotsiaalmeedia keeld Prantsusmaal ja karmimad reeglid suitsetamisele
Lühikirjeldus: Prantsusmaa parlament kiitis heaks seaduse, mis keelab alla 15-aastastel sotsiaalmeedia kasutamise – tegu on esimese sellise sammuga Euroopas. Hispaania ministrite nõukogu tahab käsitleda e-sigarette samamoodi nagu tubakatooteid, keelata alla 18-aastastel suitsetamise ja karmistada müügi ning reklaami reegleid.
Laiendatud kommentaar:
Mõlemad otsused näitavad, et Euroopa riigid püüavad laste ja noorte tervist ning vaimset heaolu palju agressiivsemalt kaitsta.
Prantsusmaa samm on erakordselt karm:
- alla 15-aastased ei tohi seaduse järgi sotsiaalmeediat kasutada;
- põhjus on mure vaimse tervise, sõltuvuse, küberkiusamise ja andmekaitse pärast;
- küsimus on kohe: kuidas seda päriselt kontrollida? Laps võib kasutada vanema telefoni, vale vanuse sisestamine on lihtne jne.
Isegi kui täitmine on keeruline, näitab see seadus suunda: riik ütleb, et „me ei lepi enam sellega, et tehnoloogiafirmad kujundavad meie laste aju ja harjumusi täielikult enda kasu eesmärgil“. See on põhimõtteline sõnum nii vanematele kui ka platvormidele.
Hispaania plaan suitsetamisreegleid karmistada käib samas suunas:
- e-sigarette ei vaadata enam kui „pehmemat“ alternatiivi, vaid neid võrdsustatakse tubakaga;
- alla 18-aastased ei tohi üldse suitsetada;
- suitsuvabad alad laienevad, reklaam ja sponsorlus karmistuvad.
Eestis käib sarnane arutelu: meil on e-sigarettide must turg, varimajanduse uuring näitab, et järjest rohkem keelatud kaupa liigub just sinna. Kui riik karmistab reegleid, kuid järelevalve jääb nõrgaks, kasvabki must turg. Seega ei piisa ainult keeldudest – vaja on ka:
- vanemate teadlikkust;
- koolide tuge;
- politsei ja tolli suutlikkust;
- ja ausalt ka noortega rääkimist lihtsas keeles, miks need piirangud olemas on.
Prantsusmaa ja Hispaania näitavad, et Euroopa liigub suunas, kus „lapse õigused“ ei tähenda ainult õigust infole ja eneseväljendusele, vaid ka õigust kaitsele ärihuvide eest. Eesti peab otsustama, kui kaugele oleme valmis selles suunas minema: kas piirdume hoiatustega ja kampaaniatega või oleme valmis ka väga konkreetseteks piiranguteks, nagu alla 15-aastaste sotsiaalmeedia keeld.