Päevakajalised Teemad ja ülevaade: 16.06.2026
1. PEAMINE POLIITILINE KUUM TEEMA
**President kuulutas kriisiseaduse välja, ent näeb ohtu meedia- ja väljendusvabadusele**
President Alar Karis kinnitas uue kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse, kuid rõhutas, et selle liiga üldine ja segane sõnastus võib seada ohtu sõnavabaduse ja ajakirjanduse vabaduse.
Laiendatud kommentaar
See kuum teema puudutab otseselt Eesti demokraatia toimimist. Kriisi- ja julgeolekuseadused annavad riigile väga suured õigused sekkuda inimeste ellu: piirata liikumist, tegevusvabadust, mõnikord ka infot. Nii tugevad õigused peavad olema kirjas väga täpselt, muidu võivad võimud neid tulevikus liiga laialt tõlgendada.
President ütles sisuliselt kaks asja korraga:
- juriidiliselt on seadus veel põhiseadusega kooskõlas;
- poliitiliselt ja väärtuste mõttes on siin ohukoht, eriti meedia- ja väljendusvabadusele.
Lihtsas keeles: ta tõmbas punase joone, kuid ei tõmmanud veel pidurit. See on hoiatus nii valitsusele kui ka riigikogule, et:
- kriis ei tohi saada ettekäändeks ebamugava ajakirjanduse vaigistamiseks;
- „udused“ sätted (näiteks, mida täpselt võib keelata ja mis tingimustel) tuleb hiljem määruste ja praktika kaudu väga selgeks teha;
- kui riik korra harjub laiemate õigustega, võib neil olla kiusatus neid kasutada ka leebemates olukordades.
Oluline on siin usalduse küsimus. Eesti ühiskond on juba pinges – maksud, toiduhinnad, julgolekuärevus. Kui samal ajal tekib tunne, et riik võib kriisi sildi all ka kriitilised hääled maha keerata, siis väheneb usaldus riigi vastu veelgi.
Rahulik lahendus oleks:
- avatud arutelu seaduse rakendamise põhimõtete üle (nt riigikogu komisjonides, avalikes debattides);
- ajakirjanduse ja kodanikuühiskonna kaasamine – et nad saaksid juba praegu öelda, millised piirid neile on vastuvõetavad ja millised mitte;
- võimalikult tugev parlamentaarne ja kohtulik kontroll iga piirava meetme üle.
See kuum teema on oluline, sest sõnavabadus ja vaba meedia on see, mille najal me kõiki teisi vaidlusi üldse pidada saame. Kui siin midagi „väikse kõrvalasjana“ ära antakse, on väga keeruline seda hiljem tagasi saada.
2. PEAMINE MAJANDUSLIK KUUM TEEMA
**Riigivõlg võib viie aastaga ületada 20 miljardi piiri. Eesti Pank kutsub erakondi kokkuleppele**
Eesti Panga prognoosi järgi kasvab majandus sel aastal umbes 2,4%, kuid riigivõlg võib kiiresti paisuda ja muutuda koormaks majandusele. Keskpank tahab, et erakonnad lepiksid kokku, kui kaugele võlaga võib minna.
Laiendatud kommentaar
Numbrid kõlavad abstraktselt, aga mõju on väga igapäevane. Kui riik võtab kiiresti juurde laenu, siis:
- tulevikus peab järjest suurem osa maksudest minema intresside maksmiseks;
- riigil jääb vähem raha õpetajatele, tervishoiule, pensionidele, teedele;
- kui intressid maailmas uuesti tõusevad, võib uue laenu võtmine osutuda väga kalliks.
Eesti Pank ei ütle, et laenu ei tohi võtta. Ta ütleb:
- laenu peab võtma kindla plaaniga, mitte lihtsalt „aukude lappimiseks“;
- erakonnad ei tohi iga valimiseelset lubadust rahastada uue võlaga;
- vaja on poliitilist kokkulepet, mis kehtiks ka siis, kui valitsus vahetub.
Lihtne pilt: kui pere ostab kodu laenuga, on see mõistlik. Kui ta hakkab aga igapäevaseid toidukorve, elektriarveid ja puhkusereise pidevalt laenuga tasuma, läheb varem või hiljem asi käest. Eesti riigil on oht liikuda just sinna teise variandi suunas, kui kulusid ei vaadata kriitiliselt üle.
Miks see on „kuum teema“ just täna?
- paralleelselt tulevad muud hinnasurved:
- uus Euroopa süsinikukvootide süsteem (ETS2) kergitab kütusehindu;
- uus EL-i pakendimäärus võib tõsta toiduhindu;
- gaas jääb rahvusvahelistel turgudel kalliks vaatamata Iraani sõja osalisele rahunemisele.
- inimesed tunnevad juba praegu hinnatõusu, samal ajal näevad nad, et riik kulutab palju ja võtab uusi kohustusi.
Eesti Panga sõnum on sisuliselt: „Tehke nüüd aus poliitiline kokkulepe,“ näiteks:
- lubame, et defitsiit ja võlakoormus ei lähe üle kindla piiri;
- lepime kokku, milliseid kulusid võib tõsta ja kust tuleb samal ajal kokku hoida;
- ei müü valimiste eel „tasuta asju“, mida hiljem kaetakse vaikse maksutõusuga ja võlaga.
Mida lihtne inimene siit järeldama peaks?
- maksukeskkond võib järgmiste aastate jooksul muutuda;
- pensioni- ja sotsiaalsüsteemi jätkusuutlikkus sõltub otseselt sellest, kas poliitikud võtavad Eesti Panga hoiatust tõsiselt;
- valija roll on jälgida, kas erakonnad räägivad rahaasjadest ausalt, või lubavad kõigile kõike ilma, et räägitaks, kes ja millal selle kinni maksab.
3. OLULINE SISERIIKLIK JA JULGEOLEKU KUUM TEEMA
**Eesti lasi Iraani sõja tõttu käiku üheksa protsenti riiklikest kütusevarudest**
USA ja Iraani vahelise sõja ning võimalike tarneraskuste tõttu on Eesti Varude Keskus turule toonud umbes 9% riiklikest kütusevarudest, et ennetada defitsiiti ja hinnahüpet.
Laiendatud kommentaar
Riiklikud kütusevarud on nagu varupaaž keldris – neid ei hoita ilu pärast, vaid hädaolukordadeks. Tavaliselt kasutatakse neid siis, kui:
- tarneahel on häiritud (tankerid ei liigu, sadamad on kinni, sõjaoht piirkonnas);
- turg paanitseb ja hinnad tõusevad kiiresti;
- on oht, et kütust lihtsalt ei jätku.
Eesti otsus 9% varudest käiku lasta tähendab mitut asja:
- poliitiliselt näitab see, et riik jälgib aktiivselt rahvusvahelist olukorda ja ei oota, kuni tanklates tekivad järjekorrad;
- majanduslikult aitab see leevendada järske hinnahüppeid – ilma selleta võiks kütus lühiajaliselt veel kallimaks minna;
- julgeoleku mõttes on oluline, et ülejäänud varu (91%) jääb alles juhuks, kui olukord halveneb.
Lihtsas keeles: praegu kasutame osa tagavarast selleks, et „pööre“ oleks sujuvam, mitte selleks, et kõik varu ära põletada. Hiljem lubatakse varu uuesti täita, kui turuolukord rahuneb. See tähendab aga, et riik peab hiljem ostma naftatooteid hinnaga, mis võib olla:
- kas tänasest madalam (hea stsenaarium);
- või kõrgem (halvem stsenaarium, mis tähendab suuremat kulu riigile ja seega ka maksumaksjale).
Seos teiste teemadega:
- Euroopa gaas jääb analüütikute hinnangul kalliks isegi siis, kui Iraani konflikt rahuneb – riskid mereteedel ei kao. See tähendab, et energia kallidus on pigem uus normaalsus;
- süsinikukvootide uus süsteem (ETS2) hakkab eraldi kütusehindu tõstma;
- Eesti Panga hoiatus võlakasvu kohta käib siia kõrvale: kui riik peab pidevalt ostma varusid kõrgema hinnaga, suureneb surve nii eelarvele kui ka tarbijahindadele.
Inimesele tähendab see, et:
- lühiajaliselt ei tohiks kütusepaanikat tekkida;
- pikemas plaanis on energiasüsteemi ümberkujundamine (tõhusus, taastuvenergia, ühistransport) veelgi olulisem, sest maailmaturg on muutunud „karmiks ja närviliseks“;
- mõistlik on arvestada, et odava energia aega, mil kõik läks aasta-aastalt odavamaks, niipea tagasi ei tule.
4. OLULINE ÜHISKONNA JA ÕIGUSKORRA KUUM TEEMA
**Politsei pidas kinni Nõmme baptistikoguduse süütamises kahtlustatavad mehed**
Pärast seda, kui ööl vastu pühapäeva prooviti Nõmme baptistikoguduse hoonet süüdata, tabas politsei kolm meest, keda kahtlustatakse süütamise katses.
Laiendatud kommentaar
Kirikute või muude pühakodade ründamine puudutab ühiskonda rohkem kui „tavaline“ vargus või kaklus. Põhjused:
- kirikud ei ole ainult religioossed hooned, vaid ka kogukonna sümbolid;
- rünnak sellise hoone vastu tõstatab kohe küsimuse, kas tegu oli:
- lihtsalt joobes lolluse,
- poliitilise või ideoloogilise vihaga,
- või näiteks mingi muu konflikti väljundiga.
Oluline on, et politsei:
- liikus kiiresti – kahtlustatavad tuvastati ja peeti kinni;
- saatis signaali, et pühakodade vastu suunatud teod võetakse väga tõsiselt.
Lihtsas keeles on siin kaks tasandit:
1) Kitsas juriidiline: kas tegemist oli lihtsalt varakahjustuse ja süütamise katsega või ka võimaliku vihakuriteoga (nt usuvastane motiiv). Vihakuriteo puhul on karistus sageli raskem, sest lisaks varale rünnatakse ka inimeste identiteeti.
2) Laiem ühiskondlik:
- kas Eestis on kasvamas trend, kus „vastaseid“ rünnatakse sümbolite kaudu (kirikud, erakondade kontorid, mälestusmärgid);
- kas avalikus debatis kasutatav vihane ja halvustav toon kandub üle ka tegudesse.
Selle loo kõrval tasub tähele panna ka teisi hiljutisi teemasid:
- Nõmme juhtum ei ole ainus, kus sümboolseid sihtmärke rünnatakse;
- ERR-i ja meedia sõltumatuse üle käivad vaidlused, samuti poliitikute pingeline retoorika;
- president hoiatab kriisiseaduse puhul sõna- ja meediavabaduse ohustamise eest.
Kõik see koos viitab sellele, et ühiskonnas kasvab pinge ja umbusk. Kui riik sellistele rünnakutele kiiresti ja läbipaistvalt reageerib, aitab see:
- hoida inimeste turvatunnet;
- näidata, et ükskõik millise grupi (kogudus, vähemus, erakond) vastu suunatud vägivalla- või hirmutamisakt pole aktsepteeritav.
Oluline on, et uurimine selgitaks ka motiivi – just motiivist sõltub, kas siin tuleb arutada ka vihkamise ja radikaliseerumise üle laiemalt.
5. HARIDUSE JA TULEVIKU KUUM TEEMA
**Tartu Ülikooli esimeseks tulevikumõtte professoriks saab Martin Herem**
Tartu Ülikool loob tulevikumõtte professuuri, mille esimeseks pidajaks saab 2026/27. aastal kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. Professuur peab aitama mõtestada Eesti, demokraatia ja vaba maailma tulevikku.
Laiendatud kommentaar
See on tähtis samm, sest näitab, et Eesti suurim ülikool tahab tegeleda mitte ainult praeguste probleemidega, vaid ka pika vaatega küsimustega:
- mis saab Eesti julgeolekust 10–30 aasta pärast;
- kuidas muutub demokraatia maailmas, kus autoritaarsed riigid tugevnevad;
- kuidas mõjutavad meid tehnoloogilised hüpped (tehisaru, küberturvalisus, infomõjutamine).
Martin Herem on praktiku taustaga – mitte klassikaline akadeemik, vaid inimene, kes on aastaid teinud otsuseid päris kriisides ja NATO raamistikus. See tähendab, et tulevikumõtte professuur ei jää ilmselt „filosoofiliseks pilvepiirijutuks“, vaid seotakse:
- kaitsepoliitika ja julgeolekuga;
- ühiskondliku vastupanuvõime, sh vaimse kaitsega;
- riigi institutsioonide ja avalikkuse koostööga.
Lihtsas keeles: ülikool tahab aidata Eestil mõelda, kuidas mitte ainult ellu jääda, vaid ka hästi hakkama saada maailmas, mis on muutumas ettearvamatuks. See seostub otseselt teiste eilsete kuumade teemadega:
- kriisiseaduse vaidlus – kui kaugele me oleme valmis minema turvalisuse nimel;
- riigivõla kasv – kas me mõtleme lühiajaliselt (järgmised valimised) või pikalt (järgmised põlvkonnad);
- kliimaseminar „Kohanemine ei ole valik, vaid vajadus“ – kuidas Eesti kohaneb kliimamuutuse ja sellega kaasnevate riskidega metsanduses, põllumajanduses, linnades.
Selline professuur võib:
- tuua ülikooli ja poliitika vahele rohkem sisulist dialoogi;
- aidata noortel mõelda laiemalt kui „kus ma homme tööl käin“, ja näha Eesti rolli maailmas;
- siduda kokku eri valdkonnad – julgeolek, kliima, majandus, tehnoloogia, õigusriik.
Piltlikult öeldes on see investeering mõtteviisi: et Eesti ei reageeriks ainult kriisidele, vaid suudaks ka ise suunda valida. Kui seda tööd tehakse avatult, kaasates nii tudengeid, ametnikke, ajakirjanikke kui ka tavainimesi, võib see pikemas plaanis tugevdada ühiskonna ühtekuuluvust ja valmisolekut raskusteks.
**President kuulutas kriisiseaduse välja, ent näeb ohtu meedia- ja väljendusvabadusele**
President Alar Karis kinnitas uue kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse, kuid rõhutas, et selle liiga üldine ja segane sõnastus võib seada ohtu sõnavabaduse ja ajakirjanduse vabaduse.
Laiendatud kommentaar
See kuum teema puudutab otseselt Eesti demokraatia toimimist. Kriisi- ja julgeolekuseadused annavad riigile väga suured õigused sekkuda inimeste ellu: piirata liikumist, tegevusvabadust, mõnikord ka infot. Nii tugevad õigused peavad olema kirjas väga täpselt, muidu võivad võimud neid tulevikus liiga laialt tõlgendada.
President ütles sisuliselt kaks asja korraga:
- juriidiliselt on seadus veel põhiseadusega kooskõlas;
- poliitiliselt ja väärtuste mõttes on siin ohukoht, eriti meedia- ja väljendusvabadusele.
Lihtsas keeles: ta tõmbas punase joone, kuid ei tõmmanud veel pidurit. See on hoiatus nii valitsusele kui ka riigikogule, et:
- kriis ei tohi saada ettekäändeks ebamugava ajakirjanduse vaigistamiseks;
- „udused“ sätted (näiteks, mida täpselt võib keelata ja mis tingimustel) tuleb hiljem määruste ja praktika kaudu väga selgeks teha;
- kui riik korra harjub laiemate õigustega, võib neil olla kiusatus neid kasutada ka leebemates olukordades.
Oluline on siin usalduse küsimus. Eesti ühiskond on juba pinges – maksud, toiduhinnad, julgolekuärevus. Kui samal ajal tekib tunne, et riik võib kriisi sildi all ka kriitilised hääled maha keerata, siis väheneb usaldus riigi vastu veelgi.
Rahulik lahendus oleks:
- avatud arutelu seaduse rakendamise põhimõtete üle (nt riigikogu komisjonides, avalikes debattides);
- ajakirjanduse ja kodanikuühiskonna kaasamine – et nad saaksid juba praegu öelda, millised piirid neile on vastuvõetavad ja millised mitte;
- võimalikult tugev parlamentaarne ja kohtulik kontroll iga piirava meetme üle.
See kuum teema on oluline, sest sõnavabadus ja vaba meedia on see, mille najal me kõiki teisi vaidlusi üldse pidada saame. Kui siin midagi „väikse kõrvalasjana“ ära antakse, on väga keeruline seda hiljem tagasi saada.
2. PEAMINE MAJANDUSLIK KUUM TEEMA
**Riigivõlg võib viie aastaga ületada 20 miljardi piiri. Eesti Pank kutsub erakondi kokkuleppele**
Eesti Panga prognoosi järgi kasvab majandus sel aastal umbes 2,4%, kuid riigivõlg võib kiiresti paisuda ja muutuda koormaks majandusele. Keskpank tahab, et erakonnad lepiksid kokku, kui kaugele võlaga võib minna.
Laiendatud kommentaar
Numbrid kõlavad abstraktselt, aga mõju on väga igapäevane. Kui riik võtab kiiresti juurde laenu, siis:
- tulevikus peab järjest suurem osa maksudest minema intresside maksmiseks;
- riigil jääb vähem raha õpetajatele, tervishoiule, pensionidele, teedele;
- kui intressid maailmas uuesti tõusevad, võib uue laenu võtmine osutuda väga kalliks.
Eesti Pank ei ütle, et laenu ei tohi võtta. Ta ütleb:
- laenu peab võtma kindla plaaniga, mitte lihtsalt „aukude lappimiseks“;
- erakonnad ei tohi iga valimiseelset lubadust rahastada uue võlaga;
- vaja on poliitilist kokkulepet, mis kehtiks ka siis, kui valitsus vahetub.
Lihtne pilt: kui pere ostab kodu laenuga, on see mõistlik. Kui ta hakkab aga igapäevaseid toidukorve, elektriarveid ja puhkusereise pidevalt laenuga tasuma, läheb varem või hiljem asi käest. Eesti riigil on oht liikuda just sinna teise variandi suunas, kui kulusid ei vaadata kriitiliselt üle.
Miks see on „kuum teema“ just täna?
- paralleelselt tulevad muud hinnasurved:
- uus Euroopa süsinikukvootide süsteem (ETS2) kergitab kütusehindu;
- uus EL-i pakendimäärus võib tõsta toiduhindu;
- gaas jääb rahvusvahelistel turgudel kalliks vaatamata Iraani sõja osalisele rahunemisele.
- inimesed tunnevad juba praegu hinnatõusu, samal ajal näevad nad, et riik kulutab palju ja võtab uusi kohustusi.
Eesti Panga sõnum on sisuliselt: „Tehke nüüd aus poliitiline kokkulepe,“ näiteks:
- lubame, et defitsiit ja võlakoormus ei lähe üle kindla piiri;
- lepime kokku, milliseid kulusid võib tõsta ja kust tuleb samal ajal kokku hoida;
- ei müü valimiste eel „tasuta asju“, mida hiljem kaetakse vaikse maksutõusuga ja võlaga.
Mida lihtne inimene siit järeldama peaks?
- maksukeskkond võib järgmiste aastate jooksul muutuda;
- pensioni- ja sotsiaalsüsteemi jätkusuutlikkus sõltub otseselt sellest, kas poliitikud võtavad Eesti Panga hoiatust tõsiselt;
- valija roll on jälgida, kas erakonnad räägivad rahaasjadest ausalt, või lubavad kõigile kõike ilma, et räägitaks, kes ja millal selle kinni maksab.
3. OLULINE SISERIIKLIK JA JULGEOLEKU KUUM TEEMA
**Eesti lasi Iraani sõja tõttu käiku üheksa protsenti riiklikest kütusevarudest**
USA ja Iraani vahelise sõja ning võimalike tarneraskuste tõttu on Eesti Varude Keskus turule toonud umbes 9% riiklikest kütusevarudest, et ennetada defitsiiti ja hinnahüpet.
Laiendatud kommentaar
Riiklikud kütusevarud on nagu varupaaž keldris – neid ei hoita ilu pärast, vaid hädaolukordadeks. Tavaliselt kasutatakse neid siis, kui:
- tarneahel on häiritud (tankerid ei liigu, sadamad on kinni, sõjaoht piirkonnas);
- turg paanitseb ja hinnad tõusevad kiiresti;
- on oht, et kütust lihtsalt ei jätku.
Eesti otsus 9% varudest käiku lasta tähendab mitut asja:
- poliitiliselt näitab see, et riik jälgib aktiivselt rahvusvahelist olukorda ja ei oota, kuni tanklates tekivad järjekorrad;
- majanduslikult aitab see leevendada järske hinnahüppeid – ilma selleta võiks kütus lühiajaliselt veel kallimaks minna;
- julgeoleku mõttes on oluline, et ülejäänud varu (91%) jääb alles juhuks, kui olukord halveneb.
Lihtsas keeles: praegu kasutame osa tagavarast selleks, et „pööre“ oleks sujuvam, mitte selleks, et kõik varu ära põletada. Hiljem lubatakse varu uuesti täita, kui turuolukord rahuneb. See tähendab aga, et riik peab hiljem ostma naftatooteid hinnaga, mis võib olla:
- kas tänasest madalam (hea stsenaarium);
- või kõrgem (halvem stsenaarium, mis tähendab suuremat kulu riigile ja seega ka maksumaksjale).
Seos teiste teemadega:
- Euroopa gaas jääb analüütikute hinnangul kalliks isegi siis, kui Iraani konflikt rahuneb – riskid mereteedel ei kao. See tähendab, et energia kallidus on pigem uus normaalsus;
- süsinikukvootide uus süsteem (ETS2) hakkab eraldi kütusehindu tõstma;
- Eesti Panga hoiatus võlakasvu kohta käib siia kõrvale: kui riik peab pidevalt ostma varusid kõrgema hinnaga, suureneb surve nii eelarvele kui ka tarbijahindadele.
Inimesele tähendab see, et:
- lühiajaliselt ei tohiks kütusepaanikat tekkida;
- pikemas plaanis on energiasüsteemi ümberkujundamine (tõhusus, taastuvenergia, ühistransport) veelgi olulisem, sest maailmaturg on muutunud „karmiks ja närviliseks“;
- mõistlik on arvestada, et odava energia aega, mil kõik läks aasta-aastalt odavamaks, niipea tagasi ei tule.
4. OLULINE ÜHISKONNA JA ÕIGUSKORRA KUUM TEEMA
**Politsei pidas kinni Nõmme baptistikoguduse süütamises kahtlustatavad mehed**
Pärast seda, kui ööl vastu pühapäeva prooviti Nõmme baptistikoguduse hoonet süüdata, tabas politsei kolm meest, keda kahtlustatakse süütamise katses.
Laiendatud kommentaar
Kirikute või muude pühakodade ründamine puudutab ühiskonda rohkem kui „tavaline“ vargus või kaklus. Põhjused:
- kirikud ei ole ainult religioossed hooned, vaid ka kogukonna sümbolid;
- rünnak sellise hoone vastu tõstatab kohe küsimuse, kas tegu oli:
- lihtsalt joobes lolluse,
- poliitilise või ideoloogilise vihaga,
- või näiteks mingi muu konflikti väljundiga.
Oluline on, et politsei:
- liikus kiiresti – kahtlustatavad tuvastati ja peeti kinni;
- saatis signaali, et pühakodade vastu suunatud teod võetakse väga tõsiselt.
Lihtsas keeles on siin kaks tasandit:
1) Kitsas juriidiline: kas tegemist oli lihtsalt varakahjustuse ja süütamise katsega või ka võimaliku vihakuriteoga (nt usuvastane motiiv). Vihakuriteo puhul on karistus sageli raskem, sest lisaks varale rünnatakse ka inimeste identiteeti.
2) Laiem ühiskondlik:
- kas Eestis on kasvamas trend, kus „vastaseid“ rünnatakse sümbolite kaudu (kirikud, erakondade kontorid, mälestusmärgid);
- kas avalikus debatis kasutatav vihane ja halvustav toon kandub üle ka tegudesse.
Selle loo kõrval tasub tähele panna ka teisi hiljutisi teemasid:
- Nõmme juhtum ei ole ainus, kus sümboolseid sihtmärke rünnatakse;
- ERR-i ja meedia sõltumatuse üle käivad vaidlused, samuti poliitikute pingeline retoorika;
- president hoiatab kriisiseaduse puhul sõna- ja meediavabaduse ohustamise eest.
Kõik see koos viitab sellele, et ühiskonnas kasvab pinge ja umbusk. Kui riik sellistele rünnakutele kiiresti ja läbipaistvalt reageerib, aitab see:
- hoida inimeste turvatunnet;
- näidata, et ükskõik millise grupi (kogudus, vähemus, erakond) vastu suunatud vägivalla- või hirmutamisakt pole aktsepteeritav.
Oluline on, et uurimine selgitaks ka motiivi – just motiivist sõltub, kas siin tuleb arutada ka vihkamise ja radikaliseerumise üle laiemalt.
5. HARIDUSE JA TULEVIKU KUUM TEEMA
**Tartu Ülikooli esimeseks tulevikumõtte professoriks saab Martin Herem**
Tartu Ülikool loob tulevikumõtte professuuri, mille esimeseks pidajaks saab 2026/27. aastal kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. Professuur peab aitama mõtestada Eesti, demokraatia ja vaba maailma tulevikku.
Laiendatud kommentaar
See on tähtis samm, sest näitab, et Eesti suurim ülikool tahab tegeleda mitte ainult praeguste probleemidega, vaid ka pika vaatega küsimustega:
- mis saab Eesti julgeolekust 10–30 aasta pärast;
- kuidas muutub demokraatia maailmas, kus autoritaarsed riigid tugevnevad;
- kuidas mõjutavad meid tehnoloogilised hüpped (tehisaru, küberturvalisus, infomõjutamine).
Martin Herem on praktiku taustaga – mitte klassikaline akadeemik, vaid inimene, kes on aastaid teinud otsuseid päris kriisides ja NATO raamistikus. See tähendab, et tulevikumõtte professuur ei jää ilmselt „filosoofiliseks pilvepiirijutuks“, vaid seotakse:
- kaitsepoliitika ja julgeolekuga;
- ühiskondliku vastupanuvõime, sh vaimse kaitsega;
- riigi institutsioonide ja avalikkuse koostööga.
Lihtsas keeles: ülikool tahab aidata Eestil mõelda, kuidas mitte ainult ellu jääda, vaid ka hästi hakkama saada maailmas, mis on muutumas ettearvamatuks. See seostub otseselt teiste eilsete kuumade teemadega:
- kriisiseaduse vaidlus – kui kaugele me oleme valmis minema turvalisuse nimel;
- riigivõla kasv – kas me mõtleme lühiajaliselt (järgmised valimised) või pikalt (järgmised põlvkonnad);
- kliimaseminar „Kohanemine ei ole valik, vaid vajadus“ – kuidas Eesti kohaneb kliimamuutuse ja sellega kaasnevate riskidega metsanduses, põllumajanduses, linnades.
Selline professuur võib:
- tuua ülikooli ja poliitika vahele rohkem sisulist dialoogi;
- aidata noortel mõelda laiemalt kui „kus ma homme tööl käin“, ja näha Eesti rolli maailmas;
- siduda kokku eri valdkonnad – julgeolek, kliima, majandus, tehnoloogia, õigusriik.
Piltlikult öeldes on see investeering mõtteviisi: et Eesti ei reageeriks ainult kriisidele, vaid suudaks ka ise suunda valida. Kui seda tööd tehakse avatult, kaasates nii tudengeid, ametnikke, ajakirjanikke kui ka tavainimesi, võib see pikemas plaanis tugevdada ühiskonna ühtekuuluvust ja valmisolekut raskusteks.