Päevakajalised Teemad ja ülevaade: 06.07.2026
1. VIDEO | Leedus sõitis Varssavi–Tallinna liinibuss kraavi ja inimesed said viga
Liinibuss sõitis öösel Leedus Via Baltical kraavi. Mitmed Eesti suunal liikunud reisijad said vigastada ja viidi haiglasse.
Laiendatud kommentaar
See kuum teema puudutab otseselt Eesti inimesi, sest tegu oli Varssavi–Tallinna liiniga. Via Baltica on meie jaoks üks tähtsamaid maanteid Euroopasse, seal liiguvad nii turistid kui ka tööle ja kooli sõitvad inimesed. Kui niisugune buss satub avariisse, siis ei ole kannatajad lihtsalt „statistika“, vaid väga tihti meie enda pereliikmed, sõbrad või töökaaslased.
Sellised õnnetused tuletavad meelde, kui habras on ohutus pikkadel rahvusvahelistel liinidel. Bussijuhtide töö on raske: pikad vahemaad, väsimus, muutlik ilm, võimalik libe või vihmane tee. Kui ajagraafikud on pingelised ja puhkeaeg napp, kasvab veaoht. Samas eeldavad reisijad õigusega, et öine bussisõit on võimalikult turvaline – inimesed magavad või puhkavad, keegi ei kontrolli, mis ees toimub.
Eesti ja naaberriigid peavad koos vaatama, kuidas Via Balticat turvalisemaks teha: kiirused, puhkepeatuste süsteem, juhi töö- ja puhkeaja kontroll ning ka bussifirmade vastutus. Ka reisijad saavad ohutusele kaasa aidata, kinnitades turvavööd ja reageerides, kui märkavad juhi ilmselget väsimust. Üks niisugune õnnetus näitab, kui kiirelt võib tavalisest öisest sõidust saada kriisiolukord, kus abiks on vaid päästeteenistuste kiirus, korralik tehnika ja hästi toimiv koostöö Leedu, Läti ja Eesti vahel.
2. USA vägede kohalolek on Eestis lahtine. Pevkur: loodame, et selgus tuleb võimalikult kiiresti
USA maavägede roteeruva kohaloleku jätkumine Eestis ei ole kindel. Valitsus ja riigikaitsekomisjon räägivad võimalusest, et USA väed võivad ühel hetkel Eestist lahkuda.
Laiendatud kommentaar
See kuum teema puudutab otseselt Eesti julgeolekut. Aastate jooksul on USA väed olnud siin justkui nähtav märk sellest, et meil on tugev liitlane, kes seisab meie kõrval, kui Venemaa peaks tegema midagi ootamatut. Nüüd räägitakse avalikult variandist, et need väed võivad siit ära minna või et nende kohalolek muutub. See tekitab inimestes ebakindlust: „Kas me oleme siis üksi?“
Oluline on aru saada, et NATO kaitse ei seisne ainult selles, kui palju Ameerika sõdureid parasjagu Eestis asub. Olulised on plaanid, õppused, varustus, liitlaste valmidus kriisi korral kiiresti siia jõuda ja kohalike kaitseväe üksuste tugevus. Eksperdid, nagu Jüri Toomepuu, rõhutavadki, et USA vägede lahkumine ei tähendaks automaatselt katastroofi, aga oleks tugev hoiatus: me peame ise veel rohkem oma kaitsevõimesse panustama, mitte lootma, et „Ameerika poistel“ on kõik meie eest ära tehtud.
Teine pool loost on diplomaatia. USA-l on kohustusi üle kogu maailma – Euroopa, Aasia, Lähis-Ida. Kui USA peab oma vägesid ümber paigutama, peavad Eesti poliitikud suutma veenvalt selgitada, miks on Balti riigid jätkuvalt oluline kaitseala. Samal ajal tuleb tugevdada koostööd teiste NATO liitlastega (nt Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa) ja arvestada, et osa kaitsetööst – näiteks laskemoona tootmine, sõjatehnika hooldus – peab rohkem toimuma siin kohapeal.
Inimlikult tähendab see teema, et peame harjuma mõttega: turvalisus ei ole kunagi lõplikult „valmis“. Isegi kui liitlased on olemas, on igal riigil kohustus olla valmis iseennast esimeses järgus kaitsma. USA kohaloleku võimaliku vähenemise arutelu sunnib Eestit oma kodutööd tõsisemalt tegema: ajateenistus, reserv, kaitseliit, taristu, laskemoona- ja relvarvarud. See kõik nõuab nii raha kui ka rahva usaldust riigi vastu.
3. Juba kolmandat aastat kasvab eesti- ja venekeelsete õpilaste matemaatikaeksami tulemuste lõhe. Harno uurib, milles asi
Eesti- ja venekeelsete põhikooliõpilaste matemaatikatulemuste vahe suureneb kolmandat aastat järjest. Haridus- ja noorteamet tunnistab, et probleem on tõsine, ja otsib põhjuseid.
Laiendatud kommentaar
See kuum teema räägib tegelikult Eesti tulevikust. Matemaatikaoskus on alus, mille peale ehitatakse hiljem nii inseneritöö, IT, majandus kui ka paljud teised erialad. Kui üks osa lastest – vene õppekeelega õpilased – jääb siin järjest enam maha, siis tähendab see, et nende võimalused heale haridusele ja heale tööle vähenevad. Nii tekib ühiskonda uus ebavõrdsus, mis võib hiljem väljenduda madalamas sissetulekus, vähemates karjäärivõimalustes ja suuremas pettumuses riigi suhtes.
Lõhe pidev kasv näitab, et probleem ei ole juhuslik ega ainult „ühe halvasti läinud aasta“ küsimus. Pigem viitab see süsteemsele murele: õpetajate puudu jäämine, nõrgem eesti keele oskus, erinevad õppekavad, vananenud õppematerjalid või ka see, et õpilased ei saa kodust piisavalt tuge. Kui õpe toimub vene keeles, kuid eksamid ja edasine haridustee eeldavad head eesti keele oskust, siis võibki juhtuda, et laps ei saa keerulisest matemaatikaülesandest aru mitte seetõttu, et ta ei oska matemaatikat, vaid seetõttu, et ta ei saa tekstist piisavalt hästi aru.
Lihtsas keeles öeldes: kui kaks last elavad samas riigis, aga üks neist saab haridussüsteemist palju vähem tuge kui teine, siis kasvab nende vahe iga aastaga. Harno mure on põhjendatud, aga ainult murest ei piisa. Vaja on konkreetseid samme – rohkem tuge õpetajatele, kaasaegseid õppematerjale mõlemas keeles, tugevat eesti keele õpet ja nutikaid lahendusi, kuidas vene õppekeelega koolid paremini Eesti koolisüsteemi sulandada.
Kui seda ei tehta, muutub keelepõhine hariduslõhe sotsiaalseks lõheks. See võib hiljem väljenduda pingetes tööturul, tervises, kuritegevuses ja ka poliitilistes vastasseisudes. Matemaatikaeksam on justkui termomeeter, mis näitab, et palavik tõuseb – aga palaviku alandamiseks on vaja ravida põhjust, mitte ainult vaadata numbreid raportites.
4. Tippametnik kritiseerib riigi IT-reformi. Pakosta: kokkuhoid ulatub miljonitesse
Valitsus tahab riigi IT-majad ühte kohta koondada, et hoida kulusid kokku. IT-valdkonna tippametnik hoiatab suurte riskide eest, justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta lubab samas miljonitesse ulatuvat kokkuhoidu.
Laiendatud kommentaar
See kuum teema puudutab kogu Eesti digiriiki – seda, kuidas töötavad e-teenused, mida iga päev kasutame: e-maksuamet, e-tervis, e-kool, riigiportaal ja palju muud. Mõte IT-majad konsolideerida tähendab lihtsas keeles: praegu on riigil palju erinevaid IT-tiime ja süsteeme laiali, nüüd tahetakse need rohkem kokku tõsta, et mitte teha sama tööd mitmes kohas korraga. See võib paberil tunduda väga mõistlik: vähem dubleerimist, väiksemad kulud, parem ülevaade.
Samas kardavad spetsialistid, et liigne koondamine võib teha süsteemi haavatavamaks. Kui paljud kriitilised teenused sõltuvad vähestest ühiskomponentidest ja vähesest arvust meeskondadest, võib ühe vea, ründe või inimliku eksimuse mõju olla palju suurem. Lisaks on oht, et „ühtne suur masin“ muutub kohmakaks: otsused võtavad kauem aega, uuendused liiguvad aeglasemalt, parimad spetsialistid ei taha bürokraatlikku keskkonda tööle minna.
Ministri lubadus kokku hoida „miljoneid“ kõlab atraktiivselt, sest riigieelarves otsitaksegi iga eurot. Kuid IT-s on odav lahendus vahel kõige kallim – kui kokkuhoid toob kaasa süsteemivead, pikki katkestusi või turvaauke, on hilisem kahju ja mainekahju kordades suurem. Eesti kui „e-riigi“ bränd põhineb usaldusel, et süsteemid töötavad ja on turvalised. Kui kodanikud hakkavad kahtlema, kas nende andmed on hoitud ja teenused kättesaadavad, kahjustab see kogu riigi usaldusväärsust.
Oluline on siin läbipaistev arutelu: otsustajad peavad avalikult seletama, kus täpselt tekib kokkuhoid, millised riskid kaasnevad ja kuidas neid maandatakse. Samal ajal tuleb kuulata praktikuid – neid, kes iga päev süsteeme ehitavad ja haldavad. Kui reform on hästi läbi mõeldud, võib see Eesti digiriiki tugevdada. Kui aga minnakse liialt kiirele „kärpe- ja tsentraliseerimislainele“, on oht, et hiljem tuleb lõivu maksta just kasutajate – meie kõigi – arvelt.
5. Eksperdid: AI‑isikukoodide arendus on mõttetu asendustegevus
Valitsus on otsustanud liikuda edasi tehisaru agentidele digitaalse identiteedi ehk nn AI‑isikukoodi loomisega. Mitmed valdkonna asjatundjad leiavad, et see ei lahenda ühtegi tegelikku probleemi ja on pigem poliitiline mäng.
Laiendatud kommentaar
See kuum teema puudutab tehisaru ehk AI arengut Eestis. Idee on anda tulevikus tehisintellekti „agentidele“ mingi ametlik kood, mis seoks need Eesti digisüsteemidega – justkui isikukood inimeste jaoks. Pinna pealt vaadates tundub see uuendusmeelne: Eesti tahab olla jälle „esimene maailmas“ ja näidata, et me mõtleme julgelt. Kuid valdkonna eksperdid ütlevad üsna otsekoheselt, et sellel pole praegu päris sisulist mõtet.
Põhjus on lihtne: meil on juba olemas tehnilised viisid, kuidas süsteeme ja programme autentida ja hallata (sertifikaadid, API‑võtmed, teenusekontod jms). „AI‑isikukood“ ei lahenda praegu ühtegi põletavat muret – ei turvalisuse, vastutuse ega läbipaistvuse valdkonnas. Samal ajal on laua peal hulgaliselt päris probleeme: kuidas kaitsta inimeste andmeid, kuidas vältida valeinfot, kuidas tagada aus konkurents ning luua reeglid, mis päriselt ohte vähendavad.
Kui riik kulutab energia sümboolsele projektile, võib see tähendada, et ressursse ei jätku olulisemate asjade jaoks – näiteks järelevalve tugevdamiseks, avalike andmete kvaliteedi parandamiseks, eesti keelt hästi valdavate keelemudelite loomiseks või AI kasutamise läbipaistvuse nõuete loomiseks. Seejuures räägib Postimehe juhtkiri ka vajadusest „teha tehisaru eestlaseks“ – panna masinad eesti keelt õigesti rääkima. Aga siin ei aita ükski „isikukood“, siin on vaja reaalseid keeleandmeid, teadlaste ja arendajate tööd, raha ja pika plaani.
Lihtsas keeles: on oht, et me ehitame uhke sildi uksele, aga maja seest on veel pooleldi viimistlemata. Tavakodanikule võib „AI‑isikukood“ kõlada põnevalt, kuid kui tal samal ajal pole kindlust, kuidas tema andmeid AI puhul kasutatakse, kes vastutab valeotsuste eest või miks eesti keeles töötavad teenused on kehvemad kui ingliskeelsed, siis ei muuda see kood midagi.
Oluline on, et Eesti ei jookseks uuenduste nimel tühja. Tehisaru on valdkond, kus iga vale samm võib pikalt mõjutada nii inimeste usaldust kui ka riigi mainet. Targem on lahendada kõigepealt päris probleemid ja alles siis teha vajadusel ka sümboolseid samme. Kui aga sümbol saabki põhitegevuseks, siis on ekspertide jutt „asendustegevusest“ üsna täpne kirjeldus.
Liinibuss sõitis öösel Leedus Via Baltical kraavi. Mitmed Eesti suunal liikunud reisijad said vigastada ja viidi haiglasse.
Laiendatud kommentaar
See kuum teema puudutab otseselt Eesti inimesi, sest tegu oli Varssavi–Tallinna liiniga. Via Baltica on meie jaoks üks tähtsamaid maanteid Euroopasse, seal liiguvad nii turistid kui ka tööle ja kooli sõitvad inimesed. Kui niisugune buss satub avariisse, siis ei ole kannatajad lihtsalt „statistika“, vaid väga tihti meie enda pereliikmed, sõbrad või töökaaslased.
Sellised õnnetused tuletavad meelde, kui habras on ohutus pikkadel rahvusvahelistel liinidel. Bussijuhtide töö on raske: pikad vahemaad, väsimus, muutlik ilm, võimalik libe või vihmane tee. Kui ajagraafikud on pingelised ja puhkeaeg napp, kasvab veaoht. Samas eeldavad reisijad õigusega, et öine bussisõit on võimalikult turvaline – inimesed magavad või puhkavad, keegi ei kontrolli, mis ees toimub.
Eesti ja naaberriigid peavad koos vaatama, kuidas Via Balticat turvalisemaks teha: kiirused, puhkepeatuste süsteem, juhi töö- ja puhkeaja kontroll ning ka bussifirmade vastutus. Ka reisijad saavad ohutusele kaasa aidata, kinnitades turvavööd ja reageerides, kui märkavad juhi ilmselget väsimust. Üks niisugune õnnetus näitab, kui kiirelt võib tavalisest öisest sõidust saada kriisiolukord, kus abiks on vaid päästeteenistuste kiirus, korralik tehnika ja hästi toimiv koostöö Leedu, Läti ja Eesti vahel.
2. USA vägede kohalolek on Eestis lahtine. Pevkur: loodame, et selgus tuleb võimalikult kiiresti
USA maavägede roteeruva kohaloleku jätkumine Eestis ei ole kindel. Valitsus ja riigikaitsekomisjon räägivad võimalusest, et USA väed võivad ühel hetkel Eestist lahkuda.
Laiendatud kommentaar
See kuum teema puudutab otseselt Eesti julgeolekut. Aastate jooksul on USA väed olnud siin justkui nähtav märk sellest, et meil on tugev liitlane, kes seisab meie kõrval, kui Venemaa peaks tegema midagi ootamatut. Nüüd räägitakse avalikult variandist, et need väed võivad siit ära minna või et nende kohalolek muutub. See tekitab inimestes ebakindlust: „Kas me oleme siis üksi?“
Oluline on aru saada, et NATO kaitse ei seisne ainult selles, kui palju Ameerika sõdureid parasjagu Eestis asub. Olulised on plaanid, õppused, varustus, liitlaste valmidus kriisi korral kiiresti siia jõuda ja kohalike kaitseväe üksuste tugevus. Eksperdid, nagu Jüri Toomepuu, rõhutavadki, et USA vägede lahkumine ei tähendaks automaatselt katastroofi, aga oleks tugev hoiatus: me peame ise veel rohkem oma kaitsevõimesse panustama, mitte lootma, et „Ameerika poistel“ on kõik meie eest ära tehtud.
Teine pool loost on diplomaatia. USA-l on kohustusi üle kogu maailma – Euroopa, Aasia, Lähis-Ida. Kui USA peab oma vägesid ümber paigutama, peavad Eesti poliitikud suutma veenvalt selgitada, miks on Balti riigid jätkuvalt oluline kaitseala. Samal ajal tuleb tugevdada koostööd teiste NATO liitlastega (nt Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa) ja arvestada, et osa kaitsetööst – näiteks laskemoona tootmine, sõjatehnika hooldus – peab rohkem toimuma siin kohapeal.
Inimlikult tähendab see teema, et peame harjuma mõttega: turvalisus ei ole kunagi lõplikult „valmis“. Isegi kui liitlased on olemas, on igal riigil kohustus olla valmis iseennast esimeses järgus kaitsma. USA kohaloleku võimaliku vähenemise arutelu sunnib Eestit oma kodutööd tõsisemalt tegema: ajateenistus, reserv, kaitseliit, taristu, laskemoona- ja relvarvarud. See kõik nõuab nii raha kui ka rahva usaldust riigi vastu.
3. Juba kolmandat aastat kasvab eesti- ja venekeelsete õpilaste matemaatikaeksami tulemuste lõhe. Harno uurib, milles asi
Eesti- ja venekeelsete põhikooliõpilaste matemaatikatulemuste vahe suureneb kolmandat aastat järjest. Haridus- ja noorteamet tunnistab, et probleem on tõsine, ja otsib põhjuseid.
Laiendatud kommentaar
See kuum teema räägib tegelikult Eesti tulevikust. Matemaatikaoskus on alus, mille peale ehitatakse hiljem nii inseneritöö, IT, majandus kui ka paljud teised erialad. Kui üks osa lastest – vene õppekeelega õpilased – jääb siin järjest enam maha, siis tähendab see, et nende võimalused heale haridusele ja heale tööle vähenevad. Nii tekib ühiskonda uus ebavõrdsus, mis võib hiljem väljenduda madalamas sissetulekus, vähemates karjäärivõimalustes ja suuremas pettumuses riigi suhtes.
Lõhe pidev kasv näitab, et probleem ei ole juhuslik ega ainult „ühe halvasti läinud aasta“ küsimus. Pigem viitab see süsteemsele murele: õpetajate puudu jäämine, nõrgem eesti keele oskus, erinevad õppekavad, vananenud õppematerjalid või ka see, et õpilased ei saa kodust piisavalt tuge. Kui õpe toimub vene keeles, kuid eksamid ja edasine haridustee eeldavad head eesti keele oskust, siis võibki juhtuda, et laps ei saa keerulisest matemaatikaülesandest aru mitte seetõttu, et ta ei oska matemaatikat, vaid seetõttu, et ta ei saa tekstist piisavalt hästi aru.
Lihtsas keeles öeldes: kui kaks last elavad samas riigis, aga üks neist saab haridussüsteemist palju vähem tuge kui teine, siis kasvab nende vahe iga aastaga. Harno mure on põhjendatud, aga ainult murest ei piisa. Vaja on konkreetseid samme – rohkem tuge õpetajatele, kaasaegseid õppematerjale mõlemas keeles, tugevat eesti keele õpet ja nutikaid lahendusi, kuidas vene õppekeelega koolid paremini Eesti koolisüsteemi sulandada.
Kui seda ei tehta, muutub keelepõhine hariduslõhe sotsiaalseks lõheks. See võib hiljem väljenduda pingetes tööturul, tervises, kuritegevuses ja ka poliitilistes vastasseisudes. Matemaatikaeksam on justkui termomeeter, mis näitab, et palavik tõuseb – aga palaviku alandamiseks on vaja ravida põhjust, mitte ainult vaadata numbreid raportites.
4. Tippametnik kritiseerib riigi IT-reformi. Pakosta: kokkuhoid ulatub miljonitesse
Valitsus tahab riigi IT-majad ühte kohta koondada, et hoida kulusid kokku. IT-valdkonna tippametnik hoiatab suurte riskide eest, justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta lubab samas miljonitesse ulatuvat kokkuhoidu.
Laiendatud kommentaar
See kuum teema puudutab kogu Eesti digiriiki – seda, kuidas töötavad e-teenused, mida iga päev kasutame: e-maksuamet, e-tervis, e-kool, riigiportaal ja palju muud. Mõte IT-majad konsolideerida tähendab lihtsas keeles: praegu on riigil palju erinevaid IT-tiime ja süsteeme laiali, nüüd tahetakse need rohkem kokku tõsta, et mitte teha sama tööd mitmes kohas korraga. See võib paberil tunduda väga mõistlik: vähem dubleerimist, väiksemad kulud, parem ülevaade.
Samas kardavad spetsialistid, et liigne koondamine võib teha süsteemi haavatavamaks. Kui paljud kriitilised teenused sõltuvad vähestest ühiskomponentidest ja vähesest arvust meeskondadest, võib ühe vea, ründe või inimliku eksimuse mõju olla palju suurem. Lisaks on oht, et „ühtne suur masin“ muutub kohmakaks: otsused võtavad kauem aega, uuendused liiguvad aeglasemalt, parimad spetsialistid ei taha bürokraatlikku keskkonda tööle minna.
Ministri lubadus kokku hoida „miljoneid“ kõlab atraktiivselt, sest riigieelarves otsitaksegi iga eurot. Kuid IT-s on odav lahendus vahel kõige kallim – kui kokkuhoid toob kaasa süsteemivead, pikki katkestusi või turvaauke, on hilisem kahju ja mainekahju kordades suurem. Eesti kui „e-riigi“ bränd põhineb usaldusel, et süsteemid töötavad ja on turvalised. Kui kodanikud hakkavad kahtlema, kas nende andmed on hoitud ja teenused kättesaadavad, kahjustab see kogu riigi usaldusväärsust.
Oluline on siin läbipaistev arutelu: otsustajad peavad avalikult seletama, kus täpselt tekib kokkuhoid, millised riskid kaasnevad ja kuidas neid maandatakse. Samal ajal tuleb kuulata praktikuid – neid, kes iga päev süsteeme ehitavad ja haldavad. Kui reform on hästi läbi mõeldud, võib see Eesti digiriiki tugevdada. Kui aga minnakse liialt kiirele „kärpe- ja tsentraliseerimislainele“, on oht, et hiljem tuleb lõivu maksta just kasutajate – meie kõigi – arvelt.
5. Eksperdid: AI‑isikukoodide arendus on mõttetu asendustegevus
Valitsus on otsustanud liikuda edasi tehisaru agentidele digitaalse identiteedi ehk nn AI‑isikukoodi loomisega. Mitmed valdkonna asjatundjad leiavad, et see ei lahenda ühtegi tegelikku probleemi ja on pigem poliitiline mäng.
Laiendatud kommentaar
See kuum teema puudutab tehisaru ehk AI arengut Eestis. Idee on anda tulevikus tehisintellekti „agentidele“ mingi ametlik kood, mis seoks need Eesti digisüsteemidega – justkui isikukood inimeste jaoks. Pinna pealt vaadates tundub see uuendusmeelne: Eesti tahab olla jälle „esimene maailmas“ ja näidata, et me mõtleme julgelt. Kuid valdkonna eksperdid ütlevad üsna otsekoheselt, et sellel pole praegu päris sisulist mõtet.
Põhjus on lihtne: meil on juba olemas tehnilised viisid, kuidas süsteeme ja programme autentida ja hallata (sertifikaadid, API‑võtmed, teenusekontod jms). „AI‑isikukood“ ei lahenda praegu ühtegi põletavat muret – ei turvalisuse, vastutuse ega läbipaistvuse valdkonnas. Samal ajal on laua peal hulgaliselt päris probleeme: kuidas kaitsta inimeste andmeid, kuidas vältida valeinfot, kuidas tagada aus konkurents ning luua reeglid, mis päriselt ohte vähendavad.
Kui riik kulutab energia sümboolsele projektile, võib see tähendada, et ressursse ei jätku olulisemate asjade jaoks – näiteks järelevalve tugevdamiseks, avalike andmete kvaliteedi parandamiseks, eesti keelt hästi valdavate keelemudelite loomiseks või AI kasutamise läbipaistvuse nõuete loomiseks. Seejuures räägib Postimehe juhtkiri ka vajadusest „teha tehisaru eestlaseks“ – panna masinad eesti keelt õigesti rääkima. Aga siin ei aita ükski „isikukood“, siin on vaja reaalseid keeleandmeid, teadlaste ja arendajate tööd, raha ja pika plaani.
Lihtsas keeles: on oht, et me ehitame uhke sildi uksele, aga maja seest on veel pooleldi viimistlemata. Tavakodanikule võib „AI‑isikukood“ kõlada põnevalt, kuid kui tal samal ajal pole kindlust, kuidas tema andmeid AI puhul kasutatakse, kes vastutab valeotsuste eest või miks eesti keeles töötavad teenused on kehvemad kui ingliskeelsed, siis ei muuda see kood midagi.
Oluline on, et Eesti ei jookseks uuenduste nimel tühja. Tehisaru on valdkond, kus iga vale samm võib pikalt mõjutada nii inimeste usaldust kui ka riigi mainet. Targem on lahendada kõigepealt päris probleemid ja alles siis teha vajadusel ka sümboolseid samme. Kui aga sümbol saabki põhitegevuseks, siis on ekspertide jutt „asendustegevusest“ üsna täpne kirjeldus.