MARCUS EHASOO ⟩ Kärbime seni, kuni pole enam riiki, mida kaitsta

On öö, heliseb telefon. Toru otsas on inimene, kes ei tea enam, kas ta tahab hommikut näha. Kõnele vastab Eluliini vabatahtlik, kelle võimuses ei ole muuta inimese majanduslikku olukorda, karjääri või eluviisi, küll saab ta teha midagi palju lihtsamat ja selles hetkes olulisemat: kuulata, püsida liinil ja aidata inimesel need tumedad minutid üle elada.