Erinevad uuringud, kirjandus, päriselu lood räägivad sellest, et on omastehooldajaid, kes ei tunne end väärtustatuna, võrdse ühiskonnaliikmena ega ka õnnelikuna. Ja on ka neid, kes on läbi omastehoolduse leidnud oma kutsumuse, töö, isegi elu mõtte. On neid, kes on natuke ühte ja natuke rohkem teist või vastupidi. Nii või teisiti, lähedase hooldamine on teema, millest tuleb oluliselt rohkem rääkida, sest puudutab otse või kaudselt paljusid inimesi. Nimelt on hooldamisega tegelevate inimeste arv Eestis vahemikus 160 000 – 180 000, kellest ligi pooled abistavad oma hooldatavat enesehooldus- või hügieenitoimingutes, kirjutab Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht ja puudega lapse ema Maarja Krais-Leosk.