Männimetsas, kus majad asuvad, on väikeste üleminekute ja muutuste maastik. Pinnase kerged tõusud ja langused ning tüvede ette-taha astumine kandub edasi valitud arhitektuuri keelde. Igal toal on oma suhe ümbritseva loodusega. Toad astuvad üksteise suhtes ette-taha, püüdes kinni kõik ümbritseva maastiku väikesed eripärad. Sisemised ja välimised ruumid on sujuvalt ühendatud – terrassid seovad erinevad hooned ühtseks tervikuks, luues õueala, mis toimib kui suur elutuba.