KRISTIINA BLOGI | Mulle oli lapsena õues mängimine loogiline - toas polnudki ahvatlusi. Nüüd pole ammu õues jooksvaid lapsi näinud...

Noorus on igal ajal hukas olnud, vähemalt naljaga pooleks võib nii öelda küll. Kuna minul on kohe-kohe algamas viimane aasta kolmekümnendates, on mulle vast kerge heietamine juba lubatud. On palju asju, mis tõesti olid „vanasti“ justkui paremini, aga usun, et leidub palju rohkem seda, mis on tänaseks varasemaga võrreldes etemas seisus.