KOMMENTAAR ⟩ Tõnis Sildaru juhtumi kontekstis: miks peame «karastamist» inimväärikusest olulisemaks?

Kui meediasse jõuab mõni vaimset vägivalda puudutav lugu, nagu praegu Sildarude perekonnasaaga, jaguneb ühiskond kiiresti kaheks. Ühel pool on need, kelle jaoks on igasugune teise inimese alandamine vastuvõetamatu. Teisel pool aga grupp, kes hakkab juhtunule õigustust leidma, tuginedes tihti omaenda eluloole – vaimset vägivalda nimetatakse rangeks suhtumiseks või otsekohesuseks ning viidatakse sellele, et neist endist on saanud «normaalsed inimesed» võib-olla just tänu karmile kohtlemisele.