Ta tunneb, et temast ei piisa, et ta võiks olla teistsugune, et teda ei oodata, et teda ei kuulata. Ta hoiab need mõtted endale. Aeg-ajalt pressivad need klombina kurku, ta surub need tagasi roppuste ja rusikatega. Tema süda sulgub, hing läheb katki – ta lakkab ennast armastamast, muutub tundetuks, empaatiavõimetuks.