172 artiklit
Kui oletatav planeet on Päikesesüsteemi äärealadel olemas, siis miks ei suuda teadlased seda leida?
Teadlased soovivad saada proove Päikesesüsteemi kõige varasematest arengujärkudest, kirjutab ecoportal.net.
Pole paha, aga pole ka midagi erilist.
Mida rekordiretk inimkonnale uut ja olulist näitas, selgitavad Fortele Eesti teadlased.
NASA saatis Kuule esimese mehitatud missiooni üle 54 aasta. Astronautide üheksapäevane retk on jõudmas lõpule ning Artemis II meeskond naaseb Maale Eesti aja järgi 11. aprilli ööl.
Võtmerolli selles mängis tehnoloogia, mis võimaldab kompenseerida atmosfääris tekkivaid moonutusi, kirjutab Ecoticias.
Orion on alustanud Kuu ümberlendu, kuid missiooni kõige riskantsem etapp – sidekatkestus Kuu tagaküljel – seisab alles ees.
SpaceX-i Starlinki satelliidiga toimus taas õnnetus.
„Ajalugu kordub, kuid uuel tasemel – Artemis II on oluline samm, kuid mitte veel see hetk, mis määrab kogu programmi ajaloolise kaalu,“ ütleb Fortele astrofüüsik Laurits Leedjärv.
Täna toimus viimase poolesaja aasta kõige olulisem kosmosestart. Mida see muudab? Forte rääkis TalTechi teadlase Ivo Müürsepaga.
Kui see realiseeruks, siis saaks öö asemel endale igaüks päeva tellida.
Teadlased leidsid, et kõikidest planeetidest tasuks tulnukaid otsida 45-lt, kus vedel vesi elu võimalikuks teeks.
Teadlased ei tea, miks meie universum on elu jaoks nii sobiv, ja üks võimalik seletus on, et universumeid võib olla väga palju ning meie elame lihtsalt sellises, kus tingimused ...
NASA eksperiment näitas mikrogravitatsiooni murettekitavat mõju.
Meteoriidi langemist nähti nii Saksamaal kui ka naaberriikides.
