149 artiklit
„Parukad“ aitavad emaseid ligi meelitada.
„Tänu GPS-tehnoloogiale ja rõngastamisele saame nende teekondi järjest täpsemalt jälgida,“ kirjutab Tartu ülikooli linnuökoloog Marko Mägi.
Inimkond on alati tundnud huvi mineviku vastu ja me oleme välja kaevanud suurel hulgal kivistisi, mis jutustavad elu jälgedest Maal enam kui 4,5 miljardi aasta jooksul.
Pärast erakordselt sooja kevadet avastati Islandil esmakordselt sääsed: seni oli see olnud üks kahest maailma piirkonnast, kus neid ei esine.
Alguses oletati, et tegu on looduslike koobaste või vanade kaevandustega.
Miljardi aasta pärast võib meie planeet kaotada eluks sobiva atmosfääri.
Teadlased jälgisid kümne aasta vältel 1239 kiskjat, kes kuulusid 34 liiki ja elasid kuuel mandril.
Teise maailmasõja relvadest on kujunenud üllatav pelgupaik mereelustikule, kirjutab Interesting Engineering.
Austraaliast leitud müstilised klaasitükid võivad pärineda asteroidi kokkupõrkest Maaga 11 miljonit aastat tagasi.
Ecuadorist leitud merevaigus olid säilinud mitmete erinevate putukate skeletid.
California ülikooli Berkeley teadlased leidsid, et metsikus looduses elavad šimpansid tarbivad iga päev alkoholi koguse, mis vastab umbes ühele pudelile heledale õllele.
Videol on näha, kuidas loom jalutab Khao Luangi rahvuspargis.
Põhjuseks on üleilmne soojenemine.
„Tumeda hapniku“ avastamine võib avaldada tõsist mõju maavarade kaevandamisele.
„Oli läinud suvi siis tõesti nii hull, kui tundus?“ küsib keskkonnaagentuuri klimatoloog Ain Kallis.
