222 artiklit
Kunagi jätsin Marju Gellerti «Minu Hispaania» pooleli (mitte pahaks panna, olengi suur poolelijätja ja edasilükkaja), miks? Sest algus oli kuidagi liiga «soe ja magus». Eesti kl...
Claire Northi romaan «The Sudden Appearance of Hope» sukeldub pea ees peente varguste, kõrilõikajate ja perfektsionismi maailma, kaaslaseks naine, keda hiljem keegi ei suuda mee...
Varateismelisena oli mul väga palju kirjasõpru üle planeedi ja soovisin saada kedagi oma «kollektsiooni» ka Kaliningradi oblastist. Mul oli kodus seina peal suur Nõukogude Liidu...
Mulle meenub Karlova raamatut vaadates kohe lugu, mida jutustas üks raamatukoguhoidja. Kuidas paiskus kord koolipäeva lõpus lahti raamatukogu uks ja sisse jooksis teismeline: «P...
Alison Espach «Pulmarahvas» viib, üllatus-üllatus, pulma, kus nädalapikkune trall haarab endasse üksiku hinge, kes saabus luksuses veetma oma viimset õhtut siin maamunal. Oma lu...
Mingi salanipi abiga on Jaapan võitnud kultuurisõja ja kogu läänemaailm «sööb peost», vaatab suu ammuli, õpib jaapanikeelseid väljendeid ja kohandab neid oma ammutuntud teadmist...
Pole imestada, et Terhi Pääskylä-Malmströmis voolab karjala verd, nagu ka Mika Keränenil. Nad on mõlemad särtsakad, kohati ekstravagantsed. Ja võibolla just see idasoome veri tõ...
Juta Raudnaski raamatu «Elu nagu aperitiivi» pikaajaline saatus riiulis on kokaraamatute kõrval, siin kaante vahel on tosin Lõuna-Prantsusmaa retsepti. Aga samas on see ka ühe p...
A.F. Steadmani «Skandar ja vaimu sõda» paneb punkti koguperefantaasiasarjale, mis on tulvil sõprust ja võluväge ning ükssarvikuid. See oli mu aasta oodatuim raamat, kuna vähe se...
Tänapäeva noortel pole ikka mingisugust ettekujutust, kuidas meie omal ajal elasime ja mis probleemid olid vastiseseisvunud Eestis!
Mona Awadi «Rouge» pistab ühte patta gooti stiilis õudusloo, ema-tütre keerulise suhtepuntra ja kümnesammulised nahahooldusrutiinid. Oma lugemiselamust jagab raamatublogija Mari...
Jään vähemusse, aga mina kindlasti pole vaimustuses Valerie Perrini raamatust «Lilledele värsket vett». Samas mingi omamoodi lummus siin on.
Kellerteatri uuslavastus on häiriv ja kummitav õuduslugu, mis ei lase end veel mõnda aega unustada.
Mida saab üldse maailmas muuta? Eelkõige iseennast. Ja kui midagi muud, siis ikka vaid läbi iseenda. Üks maailma muutmise viis on erilises olukorras oma emotsioone vaadata ja te...
Kuidas vastu kajada lavastajatudengi diplomitööle? Keeruline küsimus, mille vastus sõltub ennekõike tulemusest. Kiita oleks kerge(m), aga kus viga näed laita, seal põrkad põmaki...
