LOODUSFOTO ⟩ Suur-kirjurähn toimetab igasuguses metsas
Rähni tunneb igaüks. Ta on mustavalgekirju punase mütsikesega lind, kes elab metsas ja toksib nokaga puud. Ehkki sellistele tunnustele vastab neli Eesti rähniliiki, peetakse nii...
418 artiklit
Rähni tunneb igaüks. Ta on mustavalgekirju punase mütsikesega lind, kes elab metsas ja toksib nokaga puud. Ehkki sellistele tunnustele vastab neli Eesti rähniliiki, peetakse nii...
Lumi silub maastiku ja aeg avab uksed mälule. Mõisad ja lossid kerkivad esile nagu unenäod, kus tõsielu põimub kujutlusega ning kivi kannab endas kadunud ajastute hääli. See on ...
Võrumaal Rõuge mõisa pargis on kirjanik Juhan Jaigi sajandaks sünniaastapäevaks püstitatud skulptor Tiiu Kirsipuu kujundatud mälestussammas, mis kujutab kaarnakivi. Jaigi samani...
Vilniuse verise pühapäeva kordumise hirmus algas Toompeal 35 aastat tagasi, 18. jaanuari öösel 1991 kaitserajatiste – suurte rändrahnude ja betoonplokkide paigaldamine.
Jaan Roos oli 17-aastane, kui tal kästi koos isa ja vennaga Põltsamaale ilmuda. Oli 11. jaanuar 1906, uue kalendri järgi 24. jaanuar. Järgnes see, mida ta hiljem kirja pandud mä...
Paljud vanemad inimesed mäletavad veel aega, mil kanakull oli lindprii ja jahimehed said vareste ja «kahjulike kullide» jalgade eest preemiapunkte, mida sai hiljem põdra laskmis...
Eesti Raudtee omaaegne kommertsdirektor Mart Koll (94) meenutab 90ndaid, kuidas Eestist lahkusid Vene väed ja pisut aega hiljem Nõukogude armee allveelaevnike õppekeskuse Paldis...
Kui Mati Undi novellikogumik «Must mootorrattur» (1976) oleks heliplaat, siis peetaks seda autori kõige suuremate hittide koguks, kirjutab kirjandusteadlane Maarja Vaino.
Keskaegsetest gildidest on meie ajani teatud kujul säilinud ainult Mustpeade Vennaskond, kelle liikmetel oli suuri teeneid Tallinna kaitsmisel idanaabri vaenuvägede vastu. Samut...
Kodumullast lahti rebitud Henrik Visnapuu, üks Eesti isamaalisemaid luuletajaid, oli pärast sõjapõgenikuaastaid Saksamaal ja Austrias jõudnud 1949. aasta oktoobri lõpus Ameerika...
Nõukaajal elanud kultuurihuvilised mäletavad kindlasti, et dekadents peab olema üks väga paha asi.
Sõjajärgse kahe kümnendi jooksul trükiti paguluses enam kui kolm korda rohkem eesti romaane kui kodumaal, siinmail oli eesti kirjanduse jaoks kõige hullem aeg sõja lõpust Stalin...
Suur meister on äratuntav väikesegi mahuga tekstis, nii nagu ookean võivat peegelduda ühes veetilgas, kirjutab lastekirjanduse uurija Mare Müürsepp.
Ehkki novembris kasvab metsas vähe söögiseeni, on looduses käies ikka veel võimalus imetleda seeneriigi mitmekesisust.