Mida otsis Viitina mõisaproua koolitüdrukute seeliku alt ja kuidas on sellega seotud Tšehhi pagulased?
Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine mõjutas Eesti kultuuri märkimisväärselt.
274 artiklit
Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine mõjutas Eesti kultuuri märkimisväärselt.
Kutuzov oli pigem poliitiline sümbol ja vajalik „vene nägu“, mida baltisakslane Barclay ei saanud olla, kirjutab ajaloolane Andres Adamson.
1963. aastal leidsid teadlased Itaalias Romero nimelisest koopast muuhulgas kaks skeletti, mis olid paigutatud teineteise embusse. Nüüd leiti nende DNA uurimisel, et ühel neist ...
Kas 1944. aastal võidi Kremlis peljata, et Eesti võib tulevikus taas Vene võimu alt välja libiseda? Forte uuris ajaloolaselt Peeter Kaasikult.
Vana-Rooma elanikud on tuntud oma kõrgelt arenenud veevarustussüsteemide ja avalike vannide poolest. Kuid esimesed vannid Pompeiis ei olnud nii glamuursed, kui tundusid. Nendes ...
Tuleb välja, et suurte vaalade jahtimine algas palju varem, kui varem arvati. Uues uuringus leiti, et Brasiilia lõunaosa põlisrahvad jahtisid vaalalisi juba 5000 aastat tagasi. ...
Taani merearheoloogid on teinud hämmastava avastuse. Nad leidsid merepõhjast teadaolevalt maailma suurima koge. Laev on erakordselt hästi säilinud, mistõttu on seal palju, mida ...
Kristjan Rahu toetab Osilianat 750 000 euroga Saaremaa ajaloo uurimiseks.
Nuubiast, tänapäeva Sudaanist, leiti tõendeid väikelaste tätoveerimistest. Kõige noorem neist oli vaid 18 kuud vana. Tätoveerimise põhjustena on pakutud mitmeid erinevaid.
Forte vestles sõdadevahelise Eesti autondusest ajaloolase Riho Paramonoviga.
Arheoloogid leidsid Mehhikost ebatavalise kujuga kolju. Selliseid on varemgi leitud, kuid tegemist on esimese kuubikujulise kolju leiuga selles piirkonnas.
Venemaal on suur ala, millel olevaid haude on arheoloogid juba mõnda aega uurinud. Sealt on välja kaevatud sadu esemeid, kuid kõige huvitavamad leiti iidsest „ohverduskompleksist“.
Pool lahkus, jättes maha vastuolulise, kuid huvitava ajaloolise pärandi.
„Austerlitz oli strateegiaime, mis pööras tollase maailma pea peale,“ kirjutab ajaloolane Andres Adamson.
Arheoloogide leitud luud ja hambad kinnitavad, et kaks nüüdisinimese eellast elasid 3,3 miljonit aastat tagasi Etioopias teineteise kõrval.