AJALUGU | Andekuse geen ehk kuidas prooviti saada paremaid eestlasi
Tõuparandajate dilemma: andekate paaripanemine andekatega päädib väikerahva puhul ikkagi sugulasabieludega.
63 artiklit
Tõuparandajate dilemma: andekate paaripanemine andekatega päädib väikerahva puhul ikkagi sugulasabieludega.
Kust võis president Arnold Rüütel saada endale nii väärika perekonnanime.
Südamesõbrad parun Heinz von Ungern-Sternberg ja Ulrich Brasche olid hulljulged lendurid. Mõlemad kukkusid lennukiga alla ja mõlemad istusid Patarei vanglas.
Sõjaeelses Eestis alkoholitarvitamise vähendamisega suurt ei tegeldud, sest iga ostetud pudel viina tõi riigile sisse kopsaka rahasumma.
Akadeemikust alkeemik Aleksander Poleštšuk üritas Tartu ülikooli teadlaste silme all elavhõbedast kulda teha.
Ennesõjaaegne Eesti Vabariik paistis silma maksude rohkuse poolest, ületades selles mäekõrguselt näiteks meie põhjanaabrid.
Pealinna arstid streikisid nende sissetulekuid vähendavate haigekassa otsuste vastu kaks kuud.
Üks vanapaberitünnist leitud miilitsa salatoimikuist sisaldas ka erakordset KGB originaaldokumenti.
Kaheksakümnendate lõpul suunas tulevane kapo peadirektor Jüri Pihl ka võitlust viru ärikatega.
Eesti kirjakeele ajalugu on pikk ja võitluslik, mida troonivad õigekeelsussõnaraamatud ehk ÕSid. Nüüd ähvardab ÕSi ehk suurim oht kui kunagi varem.
Sõdade vahel tõsteti meresügavusest üles tonnides hinnalisi metalle ja Peeter I ratsamonument. Aga otsiti ka salapärast kullalasti.
Uus aasta 1934 algas Tallinnas piinliku ja pikantse vahejuhtumiga, millest peagi kõneles kogu Eesti.
Ajalugu otseselt küll ei kordu, kuid Eestis saatusliku 1940. aasta hakul valitsenud meeleolud, kartused ja lootused mõjuvad hirmuäratavalt aktuaalselt.
Ühest Tallinna elamisest tuli päevavalgele tõeline haruldus. Kabinetis asunud Lutheri raamatukapi põhjas peitus aastakümneid ligi poolsada fotot sisaldav album.
Pane end proovile Ekspressi ajalootoimetaja jõuluviktoriinis!