14 artiklit
Maailm väljaspool nende piire paistab olevat jõudnud uude globaalsesse murrangusse, nagu oli lääne tsivilsatsioon 1944/45. vahetusel. Selle olemusest ja tagajärgedest saame selg...
Pagulusse jõudnud endisest ülikoolirektorist ja luteri kiriku piiskopist Johan Kõpust pidi saama Eesti riikliku järjepidevuse hoidja, kuna viimane seaduslik peaminister Jüri Ulu...
Kui jätta kõrvale Narva, mis sõjaeelses mõistes linnana kõige oma elanike ja hoonetega maamunalt kadus, siis vaevalt on Eestis paikkonda, mis teise maailmasõja lahingutes rohkem...
Sõrve langemisega Punaarmee kätte lõppesid Teise maailmasõja lahingud Eestis. Lugu ilmub Eesti Mälu Instituudi ja Postimehe koostööprojekti «Saatuseaasta 1944» raames.
Esimesed tõendid sellest, kuidas käituvad punaarmeelased Eesti taas okupeerimisel 1944. aastal, pärinevad juba Narva lahingute perioodist. Ööl vastu 14. veebruari võttis Punaarm...
Alates 1944. aasta algusest jõudsid teise maailmasõja lahingud taas Eesti piiridele. Nõukogude lennuväe rünnakud tabasid Narvat, Tallinnat, Tartut ja Pärnut, milles hukkus sadu ...
Mingi linna evakueerimine sõja olukorras ei ole sugugi vähem tähtis või lihtsam operatsioon kui selle vallutamine. Kuna evakueerimine käib sõjas reeglina käsikäes sõjalise ebaed...
Saksa võimude korraldatud juutide massimõrvast Kloogal täitus 19. septembril 80 aastat. Sellest on kujunenud Saksa okupatsioonivõimude kuritegude sümbol. Lugu ilmub Eesti Mälu I...
Massiline põgenemine algas Punaarmee jõudmisel Eesti piiridele, enim lahkusid kodumaalt noored mehed ning rohkem lahkujaid oli Läänemaalt ja Tallinnast.
Juba seoses aruteluga võimaliku üldmobilisatsiooni asjus koostati Eesti Omakaitse juhtkonnas 1943. aasta lõpus mitmeid plaane formeerimaks Eesti «oma» relvajõud Wehrmachti ülemj...
Hiljemalt 1944. aasta märtsi lõpuks kujunes Eesti Vabariigi Rahvuskomiteest (EVR) rahvusliku vastupanu poliitiline keskus, «pseudoparlament» ja hilisema vabariigi valitsuse ...
80 aastat tagasi jõudsid Teise maailmasõja lahingud Vaivara Sinimägedele. Kaks nädalat – 26. juulist kuni 11. augustini – kestnud Punaarmee massiivset pealetungi võib pidada üht...
Sajandeid Eestimaal elanud rannarootslaste kogukonda puudutasid Teine maailmasõda ja okupatsioonivõimude sammud kaugelt rohkem kui eestlasi.
/nginx/o/2022/02/27/14395713t1h05e7.jpg){kind=small}
/nginx/o/2017/12/07/7385949t1he641.jpg){kind=small}
/nginx/o/2022/12/09/15013317t1h3ad3.jpg){kind=small}
/nginx/o/2017/06/07/6758333t1h91b6.jpg src=data:,){kind=small}
/nginx/o/2023/08/17/15528401t1he59a.jpg){kind=small}
