Kas meis kõigis on natuke sakslast?

Istun praegu oma kodus, vanas mõisakupja majas, ja vaatan pargi poole. 200 aastat tagasi kõndis siit majast eestlane-kubjas pargiäärt pidi mõisa peahoone ja talli poole. Mõisas elasid mõistagi sakslased. Läbi imbusid meie vered ja geenid, kombed ja keeled. «Vaat kus saks!» hüüdsin ma ennist just oma tütrele, kui märkasin, et ta oma taldrikut ära ei pesnud... Ja siis märkasin, et jälle see sakslane mul keele peal...