Kas meie aju peidab saladust, mida teadus pole aastakümneid suutnud kindlaks teha?

Kas aju suhtleb lisaks elektrile ja keemiale ka valguse abil? Just sellele põnevale võimalusele viitab uus teaduslik ülevaade, mis käsitleb biofootoniteks nimetatavaid ülinõrku valgusosakesi. Kuigi idee on praegu veel hüpotees ja tekitab teadlaste seas elavat arutelu, võib see avada täiesti uue vaate inimese mõistuse toimimisele. Samal ajal rõhutavad uurijad, et tõendeid selle mehhanismi kohta napib veel märkimisväärselt. Kas seni tähelepanuta jäänud nähtus peidab endas võtit mõne neuroteaduse suurima mõistatuse lahendamiseks?