Lugemine muutis Aivari elu. Lugema õppis ta väga vara. Luges juba Abja-Paluojas. Muraste mõisa saalis olid laiad aknalauad, mille ees paksud kardinad. Suurte poiste sadismi eest peitis Aivar end sageli aknalauale, nende kardinate taha. Ja luges, luges. Luges ka Astrid Lindgreni «Hulkur Rasmust». Aga mõtet lastekodust põgeneda ei olnud. Põgeneda sai raamatutesse, need andsid hingamise aega.