Eestis on alates Venemaa 2022. aasta täiemahulisest sissetungist Ukrainasse kõrgendatud riskitaju mõjul püütud lappida elanikkonnakaitse strateegilist võlga. Tehtud pingutused on küll olulised omas ajas, ent ajendavad küsima – millise perspektiiviga elanikkonnakaitset ikkagi ehitatakse, arutleb Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel