Viimastel sügistel olen enne meie kohalikku oktoobrikuist värvide aega teinud väikese põike Põhja-Soome. Tänavune hooaeg jäi meelde eeskätt seetõttu, et värve nappis ja enamik sookaski oli seal juba septembri keskpaigaks raagus. Põhjuseks küllaltki kuivad ja soojad suveilmad, mis meie looduselegi oma jälje jätsid. Olid ju paljud kodumaised kased lehtedeta juba septembri alguseks ja möödunudnädalased tormituuled kangutasid veel neid väheseidki okste külge jäänud vapraid. Mõnda põldudevahelist lehetut kasealleed põrnitsedes tuleb praegu vägisi novembrikuu tunne peale.