Jaan Tootsen on „Kikilipsuga mässajas“ edukalt kasutanud ära võimaluse lähivaateks. See ei ole igav ja unustatav ametlik portree, vaid filmil on iseloomu.
Mul jääb tööle jalutades tee peale mitu kooli, ja võõraste inimeste juttu on ikka huvitav kuulata. Muidugi on selles palju igapäevast tühja-tähja, aga vahel õpid mõne uue sõna; ...
Ma olen suhteliselt kindel kahes asjas: võitlus noorte lugemisharjumuse pärast on kõigest pidurdav kaitselahing ja et alati on ka lugejaid noori.
Hiljuti tehti algatus kohustusliku usuõpetuse sisseviimiseks koolidesse. Seda ettepanekut on väga raske mitte kiita, isegi taevani.
Kas olete mõelnud, mis on need sündmused, mida hakatakse tänapäevast mäletama ka tulevikus? Mis on see, mida me võib-olla veel saame teada ja mida me ei saa kindlalt teada mitte...
Pole teada, kas Eestisse jõudis ka 19. sajandi keskel moes olnud kõhnumise eesmärgil paelussi munade neelamine, küll aga suitsetamisdieet.
Käisin äsja lõppenud Pimedate Ööde filmifestivalil päris palju ja tundsin, et oli heade emotsioonide poolest üks viimase aja tugevamaid filmivalikuid.