/nginx/o/2021/09/05/14048428t1hddf1.jpg)
Porr on pisike pika, peenikese ja kõvera nokaga lind. Evolutsioon on ta vorminud selliseks, et ta suudaks metsas kõige sügavamatesse koorepragudesse pugenud massakaid kinni püüda.
Jaanipäevast alates on lindude elu olnud vaikne luuremäng. Kui kevadel pannakse kõik mängu, et olla nähtav ja kuuldav, siis peale poegade lennuvõimestumist ei taha tsirgud pesak...
Mingil hetkel suve lõpu poole on punane kärbseseen meie metsades kõige nähtavam seeneliik. Ta moodustab mükoriisa (seenjuure) väga paljude puuliikide juurtega, eriti tugev on ta...
Eestlased peavad end seenelembeseks rahvaks. Seda usku on kinnitanud Valdur Mikita mõttekäigud: «Tavaliselt me ei mõtle, et seenelkäik kuulub maailmakultuuri haruldaste ja hääbu...
Hall lepp ei ole just see puuliik, millele kobras meelsasti hamba külge lööks. Kui ta seda siiski teeb, hindab ta leppa pigem ehitusmaterjali kui kõhutäitena. Ka põdrad, kitsed ...
Ehkki piiritajad näevad välja nagu pääsukesed, on nende koht lindude sugupuus värvuliste seltsi kuuluvatest pääsukestest kaugel ning nende lähimad sugulased on hoopis koolibrid.
Kui meie pere kaks kassi lühikeste vahedega hinge heitsid, üritasime oma aeda kassikindlaks teha, sest küla kõutsid hakkasid «peremeheta» territooriumil oma mõjusfääre kehtestama.
Kesksuvel pakuvad niidud, teeservad ja metsaservad silmale kõige külluslikumat õite värvipillerkaari. Sageli püüab pilku ühtlane sinise-purpurlilla-kollase-rohelisekirju taimevaip.
Kui suurem osa inimestest möödub suuremast osast taimedest neid märkamata, siis kesksuveks rinnuni kasvanud kõrvenõges ei jäta sellist viisakusetust karistamata.
Käo kukkumist on olnud kuulda maikuu algusest saadik ja seda jätkub veel juuni lõpuni. Kogu selle aja vältel sokutavad emaskäod oma mune teiste lindude pesadesse.
Umbes kakskümmend aastat tagasi sattusin vestlema Taani noortega, kes olid veetnud öö telgis Kasari luha lähedal Matsalus. Nad olid vaimustatud loodushäälte rohkusest ja tehisil...
Muutuv kliima on muutnud kuuskede elu raskeks pea kogu nende leviala ulatuses – vaid Oulust põhja pool näib aeg puude jaoks tiksuvat veel vanas rütmis ning kuuse-kooreüraski mas...
Kui jätta kõrvale üks-kaks kevadel kõige viimasena saabuvat haruldasevõitu linnuliiki, on praeguseks kõik Eestis pesitsevad linnuliigid soojadelt maadelt tagasi ja annavad maiku...
Liblikateadlased jagavad liblikad laias laastus pisi- ja suurliblikateks ning viimased omakorda päeva- ja ööliblikateks. Ööliblikate hulka kuuluvad näiteks vaksikud, öölased, su...
Siis, kui sinilillede õielehed juba varisevad, puhkevad männikutes ja kadastikes õitsema karukellad ehk karvalilled, nagu neid mõnel pool kutsutakse. Valgusrikastes männikutes j...