Üks Eesti pere leidis end ootamatult olukorrast, kus nende isiklikust loost oli saanud poliitiline argument. Mitte nende endi valikul, vaid kellegi teise otsusel.
Kui riik või omavalitsus tõstab omaosalust, tähendab see paratamatult, et mõni laps jääb lihtsalt ilma. Seda ei saa pidada õiglasemaks ega targemaks ühiskondlikuks valikuks.
Julgelt tuleb küsida: kas riik rahastab haridust piisavalt, et õpetajad ja koolid saaksid pakkuda õppetööd nii, et peredele ei teki lisakohustusi. Kuni vastus on „ei,“ jääb tasu...
Kujutage ette üht tavalist tööpäeva. Koosolek venib pikemaks, kolleeg küsib veel viimast arvamust, aga ema peas on sundmõte – kell tiksub. Lasteaia uks pannakse varsti kinni ja ...
Keskklassi pered on Eesti poliitikaväljal jäänud justkui „vahepealseks tsooniks,“ kelle puhul öeldakse, et nad on piisavalt tugevad, et ise hakkama saada. Tegelikkuses ei paku r...
Pea 94 000 inimest on andnud allkirja toiduainete käibemaksu langetamise algatusele, mis pole lihtsalt emotsionaalne reaktsioon. Need allkirjad peegeldavad reaalset muret aina k...
Rahandusminister Jürgen Ligi andis mõista, et toidukäibemaksu langetamise rahvaalgatus on rumalus, heites varju üle 80 000 allkirja kogunud ettepanekule.
Seni, kuni hoolduskoormus lasub ebavõrdselt naiste õlul, pole Eestis võrdseid võimalusi. Me ei saa rääkida naiste valikuvabadusest, kui tegelikud valikud piirduvad dilemmaga, ka...
Tabasalu Pihlakodu juhtum on äratanud Eesti ühiskonnas õigustatud šoki ja nördimuse. Väidan, et tegemist ei ole pelgalt ühe hooldekodu personaliliikme kuritegeliku teoga, vaid s...
Prügi sorteerimine ei käi riigikogu saadiku ega kellegi teise au pihta.