Ütlen kohe ära, et ostsin päev pärast etenduse vaatamist kohe uue pileti, et veel kord seda tohuvabohu vaadata.
Noor lavastaja Mart Piirimees on võtnud endale lahendada üsna keerulise ja vastukäiva ülesande. Vastuolu ei tekita küll mitte teema ise, vaid küsimus, kuidas lavastada teatris r...
Kui loome puudega inimesele illusiooni, et ta on täiesti võrdväärne tervete inimestega, siis kas tegelikult on nii?
„Kiivipäeva“ peaosalise roll sobib Eduard Salmistule kui valatult ja ta sai lustida pedantliku ihnuskoi rollis kogu raha eest.
R.A.A.A.M-i suvelavastuses „Orgia“ on, mida koduteele mõtlemiseks kaasa võtta, aga ka mida eos unustada.
Arlet Palmiste on leidnud intrigeeriva tegelase, kuid nähtavasti on raske kirjutada väheste faktide toel kahe vaatusega tükki, milles poleks otsitud tegevusi ega kiirustamisjälgi.
Temufi suvelavastus „Ma armastasin sakslast“ mässib vaataja ümber lavastuse ja lõpuks ollakse üleni selle sees. Heas mõttes.
Laitse graniitvilla teatrimäel etendatava „Kalevipoja“ eesmärk on rahva meelt lahutada, sügavamat mõtet pole lavastusest vaja otsida.
Rakvere teatris etenduv, ka mängufilmina tuntud „Vaal“ räägib paljuski tunnete varjamisest kas suure keha, alkoholi, usu, trotsi või ennastsalgava altruismi taha.
Huvitav oli etenduse ajal mõelda, kuhu see lugu välja peab jõudma. Kas tegelaste armusuhteni?