Margus Mikomägi: miks on vaja vaadata oma suitsetavat ema?
Pole suurt vahet vaesusel ja koduvägivallal Prantsusmaal või näiteks Eestis. Muster on ilmselt üks. Allakäigutrepp.
Pole suurt vahet vaesusel ja koduvägivallal Prantsusmaal või näiteks Eestis. Muster on ilmselt üks. Allakäigutrepp.
See lugu on raamatutest. Aga ei arvusta neid, ei jutusta ümber. Kirjanikke ka ei küsitle. Räägivad need, kes neid Eestis ilmselt enim lugenud on.
Suured monoloogid peetakse Eesti Draamateatris äsja esietendunud „Hamletis“ kuristiku serval. Lavastaja Rainer Sarnet ehitab üles oma maailmamudeli ja kujundikeele. See lavakeel...
Menu! Mööda Eestit tuuritav lavastus „Kriis kriis mis siis“ pole teater selle kõige paremas mõttes. Näitlejad ise ütlevad lavastuse diagnoosi publikule kohe alguse välja: tuleb ...
Kaks pikka Eesti dokumentaalfilmi – üks esilinastus eelmisel aastal, teise avalik esilinastus on veel ees – sattusid kõrvuti vaadata. Üks inimkooslustest ning teine looma- ja li...
Kuhu on kadumas me oskus teha vahet, mis on ajutine ja mis jääv? Kuidas juhtus nii, et meie pea ainus ühine jututeema on hirm tuleviku ees?
Maarja-Magdaleena kooli algklassiõpetajal ilmus noorsooromaan. Maarja-Magdaleena algklassiõpetaja tunnistati üheks Tartumaa parimaks klassijuhatajaks. Maarja-Magdaleena näiterin...
Rahvusringhäälingu tasuta voogedastusplatvorm Jupiter pakub nii otse kui ka järelevaatamise ja -kuulamise võimalusi ning nii mahukat arhiivi, et seal võib kergesti ära eksida. K...
Robert Jürjendal elab maal juba kolmkümmend aastat. See on nüüd pool elust.
Kurb on. Mõne päeva pärast maetakse mu klassivend Toivo. Ja just tuli teade, et suri Ungari filmirežissöör Béla Tarr. Mõlemad seitsmekümneselt. Mina saan seitsekümmend.
Kaos on seisund, kus keegi ei tea, mis juhtuma hakkab. Ja siin tekib küsimus, mis tagab korra. On inimeste väljamõeldud seadused ja loodusseadused. Vähem vägivallatu maailm võik...
Kohe kaheksakümneseks saav näitlejanna Mari Lill elab Andineemel. Üksi. Vaatan teda mere ääres pingil istumas ja mõtlen, kui armsalt naljakas ta on seal jalgu kõlgutamas. Kujuta...
Eeva Mägi teine mängufilm „Mo Papa“ on nii eriline, et sellest tavalisel moel arvustust kirjutada oleks loojate suhtes ülekohtune. Loomingulise jõuga tehtud film.