Looduskalender ⟩ Sabaga tähed virmaliseöös
Mürtsugu taevas äiksetrumm või valagu vihma, praegu tuleb öösel otsida pilvitu hetk, et langevaid tähti vaadata ja soovida. Just praegu peaks olema perseiidide meteoorisaju tipp...
Mürtsugu taevas äiksetrumm või valagu vihma, praegu tuleb öösel otsida pilvitu hetk, et langevaid tähti vaadata ja soovida. Just praegu peaks olema perseiidide meteoorisaju tipp...
Tulin tagasi 10-päevaselt reisilt maailma otsa, päris Põhja-Jäämere äärde. Seekordne retk läks mööda 200 aasta tagust F. G. W. Struve teekonda, kuhu ta üritas tõmmata Bulgaaria...
On taas aeg kokku lugeda looduskaamerate linnutibud, vaadata, kuidas on läinud ohustatud lindude pesaelu. Ka sel aastal on põnevust jätkunud nii konnakotkaste kui kassikaku pesa...
Täiskuuööd ei lase magada ja siis on põnev vaadata, kuidas hommik tuleb suure udumassiga või punatriibulise taevalaotusega. Aga miskit väga olulist on juhtunud, linnud ei laula ...
Igal hommikul kehastun ma koputajaks: hommikukastes paljajalu üle õuemuru joostes tõttan kasvuhoonesse, tomatitaimede kollaseid õisi puudutades tolmendan neid näpuotsaga. Ja vas...
Maretapäevaga sel laupäeval, 13. juulil saab pool suve läbi. Ja kõige kummalisem on see, et kui tavaliselt tähendab see, et algab suve soojem ja pimedam pool, siis praegu, vana ...
Käes on aeg, kus inimesed ja loomad istuvad kaelani vees. Mu maakodu tiigiservas on lösutanud mingi suurem loom, ilmselt meeldis ka talle õitsvate vesirooside ilu.
Maa on kuumaga saamas taas kuivaks ja mõnusaks – see on hetk, kus tasub end selili maha visata nii metsas kui heinamaal ja uurida loodust rohujuuretasandil.
Ma olen sündinud veel ajal, kui vitsakimp kapi otsas seisis, ja kuigi seda kunagi ei kasutatud, ei saanud ma tollal kuidagi aru, miks suured inimesed end saunas vitsaga nüpeldav...
Just suve hakul saame tunda, kelles meis on tõelise maainimese geenid.
Külm, külm, külm! Inimene ei ole kunagi rahul. Aga eks 15 ja 20 kraadi vahel poebki inimene tavaliselt teki alla ja püüab uinuda, selline hea magamistoa temperatuur.
Vanasti ütles vanarahvas, et põuda on kaks nädalat enne jaani ja kaks pärast. Nüüd on taevataat hakanud põllupõuda tegema kaks kuud enne ja kaks pärast jaanipäeva.
Eestlased on ikka vägev loitsurahvas. Tasus vaid paar aastat üle Eesti laulda „jooksen randa, koduküla randa, et saada pruuniks, teiseks juuniks“, kui rahvas ongi juuni algusek...
Suvi tuli suvistepühaks ja sellise hooga, et ei andnud aega kogu süllepaisatavat ilu märgatagi. Võililled ja kullekupud õitsesid äkki ära, sirel ja maikelluke tegid õied pärani ...
Aednike silmad on unehäguse: ikka ärkad koidu ajal, et vaadata, kas külmakraade teeb. Ja ikka teeb. Kui oled poole kolmeni läbisegi Eurovisiooni ja virmalisi vaadanud, siis unus...