Tsitveri-kollajuur on vahva väljanägemisega, tulbiõit meenutavate kõrglehtedega taim. Teda teatakse ka nimetuste all Curcuma, Siam Tulip või Summer Tulip.
Veealune maailm on ikka inimesi köitnud. Et seda suurepärast maailma lähemalt jälgida ja pimedatesse talveõhtutesse eksootikat tuua, võiks lisaks toataimedele proovida kätt ka a...
Kui õues võivad hooghännalised jääda nende väikeste mõõtmete tõttu märkamatuks, siis toas lillepottides võib teatavatel tingimustel neid ikka aeg-ajalt leida.
Kaugelt Aafrikast pärit stapeeliad sobivad üsna hästi nii kuiva õhuga kontoriruumi kui algaja aedniku aknalauale.
Kuigi vahvad kahevärvilised Thomsoni saatusepuu õied on pilkupüüdvad, pole nõudliku taime kasvatamine just kõige lihtsam.
Sõnajalad on imeilusad, veidi müstilised ja kapriissed taimed. Et nende kasvatamine õnnestuks, tasuks jälgida neid kümmet nõuannet.
„Mul on kodus seemnest kasvatatud mandariinipuu. Muidu on taim kenasti roheline olnud, aga nüüd on lehed kuidagi imelikult kahvatud-kollased, leherootsud on tumedamad, mõned kuk...
Kliivia pakub silmailu oma aastaringi rohelisena püsivate, kuni 50cm pikkuste lineaarsete lehtedega. Õige hoolduse korral võlub kliivia ka oma järkjärgult avanevate lehterjate p...
Köögi või söögitoa valgusküllasel aknalaual on värvikas ilupaprika tõeline pilgupüüdja ja seda terve värvivaese talve. Värvilisi vilju võib kasutada ka toidule vürtsitamiseks.
Nagu kaktustele omane, pole helmekaktustelgi lehti, vaid lehetaolised lülid ehk varred, mis võivad olla silinderjad, kandilised, lamedad, keerduvad, asteldega, karvadega või ilm...
Luuderohi sobib hästi kasvatamiseks ronitaimena võrestikel, alustaimena suuremate taimede all ning ripptaimena amplis või riiulitel.
Värvikas bugenvillea ei kuulu just kergesti kasvatatavate taimede hulka. Kui talle aga luua soodsad tingimused, rõõmustab ta omanikku imeilusate õitega.
Enamik toataimi nõuavad hoolt ja pühendumist aastaringselt, kuid on ka neid, kes lasevad tubasel aednikul päris mitu kuud puhata. Neriine. sinningia, leitselill, kuldne linnupii...
Sooserval näiteks jõhvikaid või pohli noppides jäävad tagasihoidliku välimusega kukemarjad hoopis märkamatuks.
Kas ettekasvatatud istikuid tasub väetada või peaksid nad kõik vajalikud toitained saama mullast? Kas väetatud ja väetamata taimedel on märgata erinevusi? Eksperiment toob selgust!