Eriskummaline talv on – tükati hilissügise või varakevade moodi. Jaanuari lõpus õitsesid kevadlilled, rohi hakkas rohetama. Jõuludest saadik kummitab kõrvus Heljo Männi lasteluu...
Tõnisepäeval, 17. jaanuaril 1940 mõõdeti Jõgeval Eesti tänini püsivaks külmarekordiks –43,5 °C. Ajalehed kirjutasid aga ka 50kraadisest pakasest, läbikülmunud viinast ja käimise...
Mõni kuupäev on eriti meeldejääv siis, kui juhtub olema epohhiloov. Näiteks 1905. aasta 9. jaanuar – nn verine pühapäev Venemaal. Täpselt sada aastat hiljem Pärnut uputanud jaan...
Põhjamaa rahvaile tundub olevat üha rohkem vastukarva, et jõulud ei saabu enam paksu lume ja korraliku pakasega. Ning vähe sellest – kui vaadata detsembri lõpupoole ilmauudiseid...
Detsembris kasvab eestlaste huvi ilmaprognooside vastu ja tahetakse teada kahte asja: kas jõulud tulevad valged ning aastavahetus kuiv ja selge, kirjutab ilmateadlane Ain Kallis.
Igal aastal koostatakse maailma kõrgeimate, suuremate, ilusamate ning originaalsemate jõulupuude edetabeleid, nii looduslike kui ka kunstpuude kategoorias.
170 aastat tagasi Krimmi rannikul möllanud maru tõi pöörde ilmavaatluste kasutamisse. Samast ajast on aga pärit ka mitu meile kõigile tuttavat moeröögatust, mida sõjaga esmapilg...
Täpselt sellised pealkirjad ilmuvad Eesti meediasse aeg-ajalt, kui kirjeldatakse vesiseid looduskatastroofe Ibeeria poolsaarel. See muusikali „Minu veetlev leedi“ eestikeelsest ...
November on ajalooliselt Eesti ilma osas pakkunud palju üllatusi, kirjutab ilmateadlane Ain Kallis.
„Kas paduvihm Pärsia lahe äärses kõrbes on erakordne ilmanähtus?“ küsis üks huviline, kui Dubaid tabas paari nädala eest suur uputus.
Milline oli ilm aasta tagasi? Aga mullu jaanipäeval? Ei mäleta? Meteoroloogia värske aastaraamat tuleb appi. Aastaraamatuist saab uurida viimaseid andmeid ka meie veekogude, soo...
Märtsi 23. päeval tähistavad meteoroloogid, klimatoloogid, atmosfäärifüüsikud ja teised ilmainimesed üle kogu maakera meteoroloogiapäeva.
Praeguste Võru ja Põlva maakondade alalt on võrsunud erakordselt palju ilmainimesi.
Kui lühidalt kokku võtta, siis lõppenud meteoroloogiline ehk kalendriline talv oli keskmisest külmem, kuivem ja pimedam.
1924. aastal mõõdeti Tallinnas veebruari lõpus keskmiseks lume paksuseks 104 cm.