ARVUSTUS ⟩ Pärnu Endla «amletH»: kaunis kakofoonia kolpade, konksude ja ruunikepiga

Olen üha kimbatuses, kui loen Kaili Viidase lavastuste kavalehelt tegijate saatesõnu. Ei ma mõista rehkendada, kui kõrge on nois tekstides eneseparoodia protsent. Aga kui «amletH’i» puhul on kirjas, et «erinevad ajastud vahetuvad vastavalt sellele, millisest allikast järjekordne stseen pärineb», siis see saab laval kuhjaga kinnitust. Loogikale pole Küüni rõdule paigutatud publikul võimalik toetuda. Parafraseerides Williamit: ses hulluses ei ole kübetki järjekindlust!