Kuidas tervislik digitarbimine võib päästa terve põlvkonna

Eestis on tehtud mitmeid uuringuid, et analüüsida laste ja noorte ekraaniaega. Hiljutistest uuringutest saab välja tuua kolm, mille andmete kogumine toimus aastatel 2020-2022. Kokku analüüsiti nendes kolmes uuringus üle 18 tuhande õpilase. Kõigi tulemused näitavad, et Eesti koolilapsed on koolipäevadel ekraanide ees üle viie tunni ja nädalavahetusel üle seitsme tunni. Ühes aastas teeb see kokku 2033 tundi ekraanide ees veedetud aega. Lisaks leiti, et sellistel lastel on suuremad raskused koolitöödega, nad tunnevad end väsinuna ja üldine rahulolu eluga on madal. Neid õpilasi saab nimetada digisõltlasteks.Pole midagi uut, et nutiaega võetakse füüsilise aktiivsuse, sotsiaalsete suhete kui une arvelt. Kuidas me oleme sinna jõudnud ja kas pidurit tõmmata on üldse võimalik? Nutiseadmete liigkasutamise mõjusid noorte vaimsele tervisele arutasime koos psühholoogi ja Gordoni Perekooli koolitaja Kristi Raavaga. Ta on töötanud lastega 20 aastat, neist 15 koolipsühholoogina ning loonud laste ja noorte vaimse tervise toetamiseks Eesti Loodus – ja Loomateraapia keskuse.