Olin sünnipäeval, kui minu suunas tuli üks joviaalne piduline, et tervituseks klaase kokku lüüa. Tõmbasin pokaali kiirelt enda poole vabandusega, et see on tühi. Küsivat nägu nähes selgitasin, et juba vanad eestlased ju uskusid, et joogita kokku ei lööda, mille peale noormees vastas: „Jaa, aga meie oleme ju uued eestlased!“ Kas ikka oleme?