Prantsuse blackgaze'i pioneerid ansamblist Alcest võtavad oma kontserti ennekõike kui riitust või pühitsustseremooniat, mitte niivõrd kontserdikogemust. Muidugi on muusikal selles kõiges oma roll, mida ei saa alahinnata, kuid selleks hetkeks, mil on viimaks mahti muusikale päriselt tähelepanu pöörata, on kontsert juba läbi ja emotsionaalne vabanemine kätte jõudnud.