1935. aasta septembris vapustas Virumaa Paasvere valda ja kogu Eestit veretöö, mis paistis oma metsikuse poolest silma isegi toonasel rahutul ajal. Johannes Senkel, 31-aastane endise metsapühaku ja palvevennana tuntud külamees, pöördus oma perekonna vastu kõige õõvastavamal moel. Kui esialgu oli tegemist palvevennaga, keda külarahvas isegi pühakuks pidas, siis aja jooksul muutis alkohol tema iseloomu nii, et ta hakkas terroriseerima omaenda lähedasi. Isa Kaarel pääses mitmel korral poja tapmiskatsete käest eluga, kuid ema Mai Senkelil, kes elas pidevas hirmus ja oli sageli sunnitud naabrite juures ööbima, sama õnne ei olnud.