Olen juba pikemat aega tajunud, et mu 11aastase pojaga on midagi korrast ära. Otsustasin lõpuks rääkida tema klassijuhatajaga, et uurida, kas ka tema on midagi märganud. Tuli välja, et oligi. Ja tema lahendus probleemile tekitab minus omakorda küsimuse, kas me ei aja ehk niiviisi asju veel hullemaks?