Ajal, mil maailma vundament väriseb ja silmaklappe kergitades püütakse taaskord märgata, et eripalgelistel kultuuridel on kõigil oma osa tervikust, on kummaline tõdeda, et sellest „teisest“, mis sageli oma kõrvale või asemele säätakse, märgatakse sageli vaid endale sobivat ja lähtutakse ikka varjatud materialismiudusest progressiihast.