Septembri keskpaigaks on küpsemine tavaliselt juba lõppenud ning asendunud kõdunemisega. Kõik lokkav ja vohav saab aegamööda mullaks. Sama paralleeli võib tuua ka inimese eluga, selle erinevusega, et inimene pole habras puuleheke: oma kõdunemist on võimalik edasi lükata.