Pirkko Saisio raamatu «Passioon» puhul tuleb algatuseks rääkida disainist, lugedes on see miski, millest ei saa üle ega ümber. 700 lehekülge läheb üsna kiirelt, sest raamatus on palju õhku, tühikridu. Samas (on see minu isiklik kiiks, ei tea, aga mind see tõesti häirib) tuleb siin-seal end kursiivist läbi murda. Ma ei tea, miks on selle raamatu nagunii hüplevates ajajoontes osa teksti kaldkirja pandud.