Ligikaudu 2200 - 1200 a.e.Kr oli Eestis arheloogiliste leidude põhjal justkui inimasasustuse auk, sest enne seda oli siin palju asulakohti ning selle perioodi ilmusid need uuesti. Selle «ajaaugu» kaugema serva inimesed kuulusid nöör- ja kammkeraamika kultuuri ning olid tõmmumad tänapäeva eestlastest, kuid «ajaaugu siinpoolses servas asustasid meie maad juba heledamad inimesed, kes matsid oma surnud kivikirstkalmetesse.