JUHTKIRI | Eesti rahvaarv liigub katastroofikursil
Demograafiline vetsupott – sellise jõulise kujundi tõi 20 aastat tagasi eestlaste teadvusse poliitik ja politoloog Rein Taagepera. Ta hoiatas siis, et kui kohe midagi ette ei võ...
Demograafiline vetsupott – sellise jõulise kujundi tõi 20 aastat tagasi eestlaste teadvusse poliitik ja politoloog Rein Taagepera. Ta hoiatas siis, et kui kohe midagi ette ei võ...
Värbamisel ei võida mitte parim, vaid see, kes teab kedagi õigel ajahetkel. Sa võid olla kõige muljetavaldavamate kogemustega kandidaat, kuid see ei pruugi midagi tähendada.
kus viimase nelja kuu jooksul ei ole suudetud ühe rünnakulainega üle 15 raketi välja tulistada. Kui nii edasi läheb, siis kaotab Vene armee järgmise aasta jooksul selle võime tä...
Linnaosavanemana saan aeg-ajalt kirju, kus elanikud protesteerivad näiteks künnise paigaldamise vastu vaiksel tänaval – ilmselt sooviga kiiremini sõita. Ent sageli jääb märkamat...
Lahinguväljal saavutatakse harva lõplikke tulemusi – olulisem on see, mis tuleb siis, kui rinderelvad vaikivad. Kes võidab rahu?
Kaitseministeeriumi ja tema allasutuste loov lähenemine riigi rahale ja reeglitele on juba pikemat aega teemaks. Probleemid on süsteemsed ega tohi jätkuda
Taagepera eesmärk oli šokeerida. Samas oli tal lootus, et hirm või tema enda sõnade järgi „meeleheite piirile viidud tunne“ paneb noori inimesi ennast muutma – igaühte eraldi ja...
Mõistagi on ka pandisüsteemil omad küsitavused, ent hetkel pole paremat lahendust suudetud välja töötada.
Vangi võetud Venemaa sõjaväelaste sõnul on nende peamine motivaator sõdida raha. Eks sellisel juhul üritab inimene ikka rohkem oma nahka hoida.
20 aastat pärast Rein Taagepera hoiatust on rahvastiku vähenemine endiselt suur ühiskondlik katsumus. Ent kestlikkuse aruteludes kipume unustama ühe väikese, kuid sügavalt sümbo...
Erinevalt levinud arusaamast juhivad riigipoolset laristamist mitte kaitse-, vaid sotsiaalkulud.
Kaugel pole aeg, kus kajakambrist joobnu paneb ka väikses Eestis toime terroriteo.
Rein Taagepera 2005. aastal ilmunud artiklist ajendatud sarja teine lugu käsitleb Eesti sündimust.
Kas peidame tuulikud metsa või viime energia sinna, kus seda päriselt vajatakse?
Ka kõige keskkonnahoidlikematel inimestel läheb kops üle maksa, kui nad põrkuvad jäiga süsteemiga, mis tervele mõistusele asu ei anna.